 |
See artikkel räägib vigastusest; perekonnanime kohta vaata artiklit Haav (perekonnanimi) |
Haav on nahka või limaskesta kogu ulatuses läbiv vigastus, mille korral pind suhteliselt kiiresti rebeneb, lõigatakse või torgatakse läbi (lahtine haav), samuti kui kahjustatakse naha all asuvaid kudesid või elundeid (muljumishaav). Haava põhilisteks tunnusteks on verejooks, valulisus ja koedefekt.
Patoloogias on haav naha või limaskesta ja/või nendealuste kudede mehaaniline vigastus.
Akuutseid haavu liigitatakse
Akuutsed haavad paranevad üldjuhul hästi 2–3 nädala jooksul.
Kroonilised haavandid on lamatis, venoosne haavand, arteriaalne haavand, segatüüpi ehk kombineeritud haavand ja diabeetiline haavand.
Krooniline haavand on enamasti visuaalselt raskesti hinnatav ning selle ravi venib nädalate- või kuudepikkuseks.
Lahtiste haavade korral on esmaabi põhimõtteliselt ühesugune: verejooks tuleb kõigepealt peatada käega haava kokku surudes või rõhksideme abil. Arteriaalse verejooksu korral aga pingsideme (žguti või täispuhutava manseti) abil. Haav tuleb katta kuiva steriilse sidemega, vältida tuleb nakkuse sattumist haava. Esmaabi juurde kuulub ka valutustamine, mis on vajalik põletuste, suurte haavade ja lahtiste luumurdude korral. Suuremad haavad vajavad õmblemist.
Haava on vaja jälgida, et märgata infektsiooni tunnuseid: haava ümbruse turse, punetus, valulikkus, mäda eritumine, rohke eritis, äkiline verejooks.
Haavu ravitakse üldjuhul universaalsete haavaravivahenditega, mis sobivad ühtviisi hästi kõikidele haava liikidele kõigis paranemisfaasides. Tüsistunud haava ravitakse antibiootiliste salv- ja geelsidemete abil. Mädase haava puhastamiseks võib kasutada vesinikperoksiidi 1–3% lahust.
Haavu on varem ravitud ka vaklade, kaanide ning isegi seguga laukudest, veinist ja lehma sapist.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Haav |