Hagi

See artikkel räägib hagiavaldusest; linna kohta Jaapanis vaata Hagi (linn)

Hagi ehk hagiavaldus on isiku pöördumine tsiviilkohtu poole kohtumenetluse alustamiseks. Halduskohtumenetluses on hagi analoogiks kaebus.

Kohustuslikud rekvisiidid ja osad

Seadus sätestab hagiavaldusele järgmised kohustuslikud osad:

hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese);
hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus);
tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;
hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.
Kui hageja soovib hagi menetleda dokumendimenetluses, tuleb seda hagis märkida.
Kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. Kui hageja soovib menetluses kasutada tõlgi abi, tuleb seda hagiavalduses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed.
Kui hagi esitatakse muusse kohtusse kui kostja üldise kohtualluvuse järgsesse kohtusse, peab hagi esitamist sellele kohtule põhjendama.
Abielulahutuse hagiavalduses märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka abikaasade ühiste alaealiste laste nimed, sünniajad, kes lapsi ülal peab ja kasvatab, kelle juures lapsed elavad ning ettepanek vanemaõiguste ja laste kasvatamise edasiseks korraldamiseks.
Kui hageja või kostja on avalikku registrisse kantud juriidiline isik, lisatakse hagile registrikaardi ärakiri, registri väljavõte või registreerimistunnistus, kui kohtul ei ole võimalik registrist seda ise kontrollida. Muu juriidilise isiku kohta esitatakse muud tõendid isiku olemasolu ja õigusvõime kohta.