Hamiltoni graaf

Hamiltoni graaf (dodekaeeder) ning selle Hamiltoni tsükkel
Hamiltoni tee (must)

Hamiltoni graaf on graaf mis sisaldab Hamiltoni teed või Hamiltoni tsüklit. Hamiltoni tee (või Hamiltoni ahel) on tee, mis läbib graafi igat tippu parajast üks kord. Hamiltoni tee, mille alguse- ja lõputipp langevad kokku on Hamiltoni tsükkel (ehk -ring). Neid võiks võrrelda Euleri graafiga.

Hamiltoni tee, tsükkel ja graaf on nimetatud Iiri matemaatiku William Rowan Hamiltoni järgi, kes uuris "ümbermaailma reisi" ülesannet dodekaeedri graafi pinnal, mille tipud sümboliseerisid maailma suurlinnu ning servad nendevahelisi seoseid.

Omadusi

Olemasolutingimused

Tarvilik tingimus

Kui lihtgraaf (harilik graaf) G sisaldab Hamiltoni tsüklit, siis selles ei esine ühtki tippu x(i) valentsusega (lokaalse astmega) p(x(i)) < 2. Selle tõestus järeldub määratlusest.

Diraci tingimus (1952)

Olgu p – tippude arv graafis; kui iga tipu valentsus (lokaalne aste) ei ole väiksem kui p2, siis seda graafi nimetatakse Diraci graafiks. Diraci graaf on ühtlasi ka hamiltonlik.

Ore tingimus (1960)

Olgu p – tippude arv antud graafis. Kui iga mittenaaber tipupaari x,y jaoks kehtib võrratus d(x)+d(y)⩾p, siis nimetatakse graafi Ore graafiks (teisisõnu: kahe suvalise mittenaaber-tipupaari valentsuste (lokaalsete astmete) arv on mitte väiksem kui tippude koguarv). Ore graaf on hamiltonlik.

Bondy-Chvátali teoreem

See teoreem üldistab Diraci ja Ore tingimusi. Tippude arvuga n graafi G sulund on määratud serva (u,v) lisamisega igale mittenaabertippude paarile u ja v, mille valentsuste (lokaalsete astmete) summa on mitte väiksem kui n.

Graaf on hamiltonlik parajasti siis, kui tema sulund on Hamiltoni graaf.

Kirjandust