Hanon Barabaner

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (September 2022) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2024) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Hanon Barabaner (vene keeles Ханон Зеликович Барабанер; 30. juulil 1933 Leningrad – 21. september 2022) oli Eesti insener ja majandusteadlane, Tallinna teenetemärgi kavaler.

Haridus

• 1951 – lõpetas Leningradi 367. keskkooli.
• 1956 – lõpetas Leningradi Majandusinseneride Instituudi.
• 1961 – lõpetas Üleliidulise Energeetikainstituudi.
• 1968 – lõpetas Eesti NSV Teaduste Akadeemia Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi aspirantuuri.

Töö insenerina

• 1956–1957 – Üleliidulise trusti Energohimprom energeetikainsener Leningradis
• 1957–1960 – Trusti Estonslanets peasoojustehnik Jõhvis
• 1960–1963 – kaevandusameti peainsener Kohtla-Järvel
• 1963–1965 – vabariikliku monteerimistrusti peainsener Tallinnas
• 1965–1967 – Üleliidulise Riikliku projekteerimisinstituudi Giproselstroi energiavarustuse peaspetsialist Tallinnas ja Moskvas.

Nõukogude Liidu loode osa ja Eesti kütte- ja energeetilise kompleksi tehnilise ümberseadmestamise aktiivne osaleja (1957–1965). Rahvusvaheliste põllumajandusobjektide juhtivarendaja Mongooliast Tšehhoslovakkiani (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu kaudu) (1965–1968). Rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialist ja konsultant maakonnarajoonide ja linnade kommunaalmajanduse energeetika alal (1965–1995).

Teadustegevus

• 1968–1974 – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi teadur.
• 1974–1980 – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi vanemteadur.
• 1980–1986 – juhtiv teadur, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi Teadusnõukogu liige.
• 1986–1991 – juhtiv teadur, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Energeetikainstituudi Teadusnõukogu liige.
• 1991–1995 – juhtiv teadur, Eesti Energeetikainstituudi Teadusnõukogu liige.
• 1975–1991 – NSVL Teaduste Akadeemia Teadusnõukogu liige energeetika kompleksprobleemide alal.
• 1980–1995 – ÜRO Majandus- ja Sotsiaalkomitee Energeetilise Komisjoni^[küsitav] ekspert.

NSV Liidu esimese vabariikliku energiavarustuse programmi juhataja ja looja. Tema välja töötatud metoodika ja selle Eestis realiseerimise kogemuse alusel korraldati aastatel 1975–1980 taolisi uuringuid ka teistes NSV Liidu vabariikides ja muudes Majanduskaasabi Nõukogu riikides. Osales uuringutes juhtivkonsultandina.

NSV Liidu energeetikaprogrammi üks juhtivatest loojatest. Esines NSV Liidu Teaduste Akadeemia Presiidiumis ettekandega NSV Liidu Energeetika- ja Toiduprogrammi kooskõlastamise teemal.

1977. aastal oli üks esimesi, kes hakkas lähenema üldenergeetiliste ülesannete lahendamisele kompleksselt, ökoloogilisest, sotsiaalsest ja majanduslikust aspektist. Ettekanded NSV Liidu Teaduste Akadeemia Presiidiumil, Ameerika Rahvusakadeemias, rahvusvahelistel energeetika- ja majandusfoorumitel. Esimeste Melenjevi loengute "Uued ideed energeetikas" laureaat. Nüüd leidis see lähenemise üldise tunnustuse. NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituste kuldmedal põllumajandusobjektide elektrifitseerimise tööde kompleksi eest.

Inseneri- ja teadustegevus on pärjatud mitmete valitsuse autasudega. Üks Euraasia Teadlaste Majandusklubi asutajatest (2008). 2010. aasta juulist klubi aseesimees. Klubi initsiatiivil korraldatakse iga aasta Rahvusvahelist Majandusfoorumit Astanas, millest võtab osa üle 70 riigi, ta oli Eestis loodud Vene Akadeemilise Seltsi aseesimees (2007).

Pedagoogiline tegevus

• 1964. aastast õpetas maailmamajanduse ja rahvusvahelise juhtimise, kaasaegse ettevõtte juhtimisaluste, sotsiaal- ja majandusprognoosimise, majandus- ja energeetika korraldamise, ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku lähenemise kaudu üldenergeetiliste ja tehniliste ülesannete lahendamise loengute kursust. Pidanud loenguid Eesti, Venemaa, Soome, Tšehhi, Saksamaa, Austria, Prantsusmaa, USA, Läti, Bulgaaria, Kasahstani, Valgevene ja teiste riikide kõrgkoolides.
• 1993. aastast Rahvusvahelise Ökoloogilise ja Tehnilise Kolledži asutaja ja rektor.
• 1997–2013 Sillamäe Majandus- ja Juhtimisinstituudi rektor.
• 2006–2013 Majandus- ja Juhtimisinstituudi ECOMEN rektor.

Eesti Majandus- ja Juhtimisinstituut ECOMEN

Koolis toimus õppetöö 15 erialal, ning oli täielikult vene keeles. 2001. aastal sai instituut rahvusvahelise akrediteeringu. Instituudi filiaalid asusid Tallinnas, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Narvas. Instituut realiseeris Bologna protsessi nõudeid ja soovitusi. Instituut tegi koostööd enam kui 30 välisülikooliga ning võttis osa programmist Erasmus. 2013. aastal sattus instituut skandaali ning lõpetas tegevuse.

Viited