Harpe

Harpe suguvõsa aadlivapp

Harpe, varem Harp (vene keeles Гарпе) oli Eestimaalt pärit literaadi- ja aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsa liikmed Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Saksamaal, Soomes ja Tšiilis.

Ajalugu

Päritolu küsimus

Harpede päritolu on jäänud ebaselgeks. Esimesi teateid nende kohta on 18. sajandi algusest, mil Eestimaal elas mõisainspektor Otto Wilhelm Harpe (Harp) (1676−1739). Ühe arvamuse kohaselt olid Harped pärit Lõuna-Prantsusmaalt, kus nad kandsid nime de la Harpe. Pärast Nantes'i edikti (1598) rändas suguvõsa Šveitsi, kust üks haru siirdus Preisimaale, teine aga Rootsi kaudu Eestimaale.

Harped rüütelkonna matriklis

1809. aasta 10. märtsil (vkj) võeti Kaalepi mõisnik Karl Johann von Harpe (1752−1814) ja Wilhelm Christian von Harpe (1754−1837) Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse. 24. novembril (vkj) 1848 immatrikuleeriti kindralmajor August Wilhelm Theodor von Harpe (1767−1815) järeltulijad.

Suguvõsa liikmeid

Kindralmajor Otto Wilhelm von Harpe (1762−1814)

Harpe suguvõsa mõisavaldused

Salla mõisa häärber. Harpede valduses 1868−1919

Sugupuu

Otto Wilhelm Harpe (Harp) (1676−1739), Ohtu mõisnik, Ulvi ja Tudu pandivaldaja, Põlula, Ulvi, Aruküla ja Ohtu mõisa inspektor (mõisavalitseja); abiellus 1) 1711 Anna Margaretha Krämeriga (1679−1717), 2) 1718 Margaretha Schlüteriga (pärast 1669−1720), 3) Euphrosina Elisabeth Kelchiga (1700−1780)

A1. Otto Johann (1713−1761), Ohtu mõisnik, kolleegiumiassessor, Eestimaa kubermangusekretär; abiellus Anna Katharina Riesemanniga (1724−1775)
A2. Wilhelm Christian (1723−1767), Ulvi ja Tudu mõisnik, Tallinna Toomkoguduse ülempastor, Eestimaa konsistooriumi assessor; abiellus 1) 1749 Katharina Elisabeth Schonertiga (1732−1760), 2) 1765 Anna Dorothea Kelchiga (1743−1807)
A3. Carl Gottschalck (1732−1815), Undla pandivaldaja, Tallinna raesekretär (1779), sündik (1783−1786) ja justiitsbürgermeister (1796−1803); abiellus 1756 Johanna Benigna Schonertiga (1733−1767)

Viited

  1. ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz, 1930, lk 112, allmärkus.
  2. ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz, 1930, lk 113.
  3. ↑ Undla mõis (Kadrina khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
  4. 1 2 Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, seite 114
  5. ↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, seite 116
  6. 1 2 Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, seite 119
  7. ↑ Hermann von Harpe Ohvitseride andmekogus. Eesti Sõjamuuseum - Kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940

Kirjandus

Välislingid