 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Langetustraktor (ka harvester, metsakombain) on metsanduses kasutatav metsamasin, mis on mõeldud puude langetamiseks, laasimiseks ja järkamiseks ühes töötsüklis. Harvesterid kuuluvad kaasaegse masinraie põhitehnikasse ning võimaldavad metsamaterjali ülestöötamist kiiresti ja suure täpsusega. Masina töö põhineb hüdrauliliselt juhitaval langetustraktori lõikepeal, mis haarab puu, langetab selle ning töötleb tüve vastavalt etteantud mõõtudele.
Mitmeotstarbelist metsamasinat hakati välja töötama 1960. aastatel. Tootma hakati neid kõigepealt Soomes ja Rootsis.
Soome insener Sakari Pinomäki asutas 1964. aastal ettevõtte Kommandiittiyhtiö S. Pinomäki, kus konstrueeris ja valmistas esimese langetustraktorilaadse masina PIKA 50. Kui 1973. aastal hakkas ettevõte tootma juba märksa täiuslikumat mudelit PIKA 75, äratas see suurt rahvusvahelist huvi ning leidis turgu paljudes Euroopa riikides.
Langetustraktor on kas ratastel või roomikutel metsamasin, millel on lõikepea. Lõikepeaga saab puid langetada, laasida ja järgata soovitud pikkusesse. Langetustraktor töötab tavaliselt koos kokkuveotraktori ehk forvarderiga, mis veab töödeldud palgid kokkuveokohta. Selline tööjaotus suurendab tootlikkust ja vähendab vajadust käsitsi tehtavate ohtlike tööde järele.
Kaasaegne langetustraktor on varustatud arvutipõhise mõõtesüsteemiga, mis võimaldab optimeerida sortimendi pikkust ja läbimõõtu. Harvesterioperaator juhib töötsüklit kabiinist, kasutades juhtkange ja ekraane, millel kuvatakse puu mõõtmed ja tööparameetrid. Langetustraktorite kasutamine aitab vähendada metsatööde keskkonnamõju, kuna masinad suudavad töötada täpselt planeeritud raielankidel ja minimeerida pinnase kahjustamist.
Ratas-langetustraktor on spetsiaalne masin, mille liigendraamil on neli kuni kaheksa ratast. Langetustraktori kabiin paikneb liigendraami esimeses või tagumises osas. Mudelist sõltuvalt võib kabiin olla jäigalt paigas või pöörata nagu ekskavaatoril. Langetustraktori kraana ehk poom on kinnitatud kabiiniga või paikneb eraldi alusel ning tihti on poom teleskoopne ehk võimaldab lõikepeal kaugemale välja ulatuda.
Roomik-langetustraktor sarnaneb väga kokkuveotraktoriga, kuid haaratsite asemel on lõikepea ning puudub palkide kandepind.
Langetustraktorite kasutamine on levinud eelkõige Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Venemaal, kus masinraie on metsatööstuse osa.
Maapinna kaldenurk: roomik-langetustraktor võib töötada kuni 55-kraadise nurga all; ratastel langetustraktorid pisut vähem, 40-kraadise nurga all. Ebatasane tööpind, näiteks järsud nõlvad või risustatud maapind, võib piirata langetustraktori töövõimekust.
Pinnas: langetustraktori eelis on puid laasides oksarisu enda ette paigutamine, mis võimaldab pinnast vähem kahjustada. See lubab töötada ka märjal või soisel pinnasel, kus tavaliselt oleks töötamine raskendatud. Ratas-langetustraktori rataste ümber võib kinnitada lindid, mis ei lase masinal nii kergesti läbi pinnase vajuda ning vähendab survet maapinnale.
Puu suurus: lõikepea mahust ja langetustraktori suurusest sõltub, kui suure puu masin võib langetada. Liiga suurte puude laasimine võib kahjustada lõikepea laasimisterasid ja nende töötlemisvõimet.
Lõikepea on seadeldis, mis on liigendiga kinnitatud langetustraktori poomile või alusele. Tüüpiline lõikepea koosneb: