 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2025) |
Heinkel He 178 oli maailma esimene turboreaktiivlennuk, mille esmalend toimus Saksamaal 27. augustil 1939, just mõni päev enne teise maailmasõja puhkemist.
| See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2025) |
Heinkel He 178 oli maailma esimene turboreaktiivlennuk, mille esmalend toimus Saksamaal 27. augustil 1939, just mõni päev enne teise maailmasõja puhkemist.
Eksperimentaalse He 178 arendust toetas lennukitehase omanik Ernst Heinkel isiklikult, rahastades seda oma ettevõttesiseselt salaja riigi ametkondade teadmata, ta ei lootnudki nii uudsele algatusele riikliku toetust saada. Heinkelit tunti lennunduses uute tehnoloogiate, lennukimootorite ja suurte lennukiiruste innuka arendajana.
1939. aastaks arendas Heinkeli tehases töötav meeskond noore füüsiku Hans Joachim Pabst von Ohain eestvedamisel täiesti uuelaadse lennukimootori, turbiinreaktiivmootori HeS 3, mille reaktiivjõud oli paljulubav, ületamaks parimate propeller-kolbmootorite võimalikku saavutatavat kiirust. Sellise mootori katsetamiseks konstrueeriti ja ehitati Heinkeli lennukitehases insener Siegfrid Günteri jooniste järgi eriline uurimislennuk.
He 178 oli sissetõmmatava teliku ja sabarattaga ühekohaline lennuk, mille koorikehitusega duralumiiniumplekkist monokokkeres paiknes üks turbiinreaktiivmootor.
Ülatiivalise lennuki kerge, sirge, väikese V-kujuga puitkonstruktsioon kandepind oli varustatud duralumiiniumkonstruktsioon eleroonide ja tagatiivaga maandumise hõlbustamiseks. Tiib oli hästi õhukese profiiliga, tüves suhtelise paksusega 11%, tippudes 7%. Tiivaprofiili paksem koht (suurim kumeruse kõrgus) paiknes profiili kõõlul 41,8% kaugusel tiiva esiservast.
Lennuki ninas oleva suure ava kaudu pääses õhk piloodikabiini alt kulgeva kanalit pidi reaktiivmootorisse. Mootori kuumad gaasid väljusid koonilist kanalt pidi lennuki kere tagaosast.