Henn Roode

Henn Roode
Sündinud 4. november 1924
Tallinn
Surnud 25. detsember 1974
Tallinn
Rahvus eestlane
Haridus Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut
Tegevusala maalikunstnik

Henn-Olavi Roode (4. november 1924 Tallinn – 25. detsember 1974 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.

Elukäik

Ta sündis Tallinnas inseneri ja arsti perekonnas. 1943. aastal lõpetas Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi. 1944–1947 õppis Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis (õppejõud Ado Vabbe ja Elmar Kits). 1947. aasta sügissemestril õppis Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (õppejõud Johannes Võerahansu ja Lepo Mikko).

20. novembril 1949 arreteeriti ta fabritseeritud süüdistuste alusel Tartus. Mõne nädala jooksul vahistati tema sõpruskonnast ka Ester Potisepp (hilisem abikaasa), Lembit Saarts, Ülo Sooster, Valdur Ohakas ja 1950. aastal Heldur Viires. 14. juunil 1950 määrati NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ja erinõupidamise otsusega neile karistuseks 10 aastat vabadusekaotust parandusliku töö laagrites. Henn Roode suunati Kasahhi NSV Karaganda oblastis asunud Lugovoilagi (dokumentides ka Pestšanlag). Ilmselgelt oli „üliõpilasgrupi“ vangipanek mõeldud intelligentsi ja esmajoones kunstnike hirmutamiseks. Tõenäoliselt oli see aktsioon üks osa Pariisi koolkonna traditsioone järgiva kunsti(õpetuse) kompromiteerimise kampaanias, mis viiski iseseisva Tartu Riikliku Kunstiinstituudi likvideerimiseni 1950. aasta lõpul. 1956. aastal vabanes Roode ennetähtaegselt, samal aastal ka rehabiliteeriti.

Aastatel 1956–1959 õppis Roode Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ja lõpetas selle maalikunstniku diplomiga. Diplomitööks oli õlimaal "Mahtrasse". Näitustel hakkas Roode esinema kohe pärast kooli lõpetamist.

Aastatel 1959–1960 töötas ta Tallinna Vineeri- ja Mööblivabriku kunstiringi juhina. 1964. aastal astus Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmeks. 1964–1974 tegutses valdavalt vabakutselise kunstnikuna, aeg-ajalt töötas Tallinna Pedagoogilises Instituudis õppejõuna.

Henn Roode suri 25. detsembril 1974 maovähki. Maetud Tallinna Metsakalmistule.

Isiklikku

Tema isa August Roode lõpetas Eesti Vabariigilt saadud stipendiumiga õppides Gdański Tehnikaülikooli ja ema Anna Roode ühe esimese naisena Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. 19. veebruaril 1957 abiellus Toode õpingukaaslase ja kunstniku Ester Potisepaga (neiupõlvenimi Esther Raudsepp). Neil sündis kaks tütart.

Looming

Olemuselt intellektuaal ja loomult tõeotsija, tiirles tema kunstifilosoofia kõrgemate kategooriate – tõe ja absoluudi – ümber. Ta oli kui teadlane, kes püüdis eraldada juhuslikku olemuslikust, analüüsides objektiivse ideaali ja subjektiivse vormi suhteid. Roode maalipärand koosneb arvukatest meremaalidest, linnavaadetest, abstraktsioonidest, erineva deformatsiooniastme ja -vormiga portreedest, aktidest, autoportreedest, natüürmortidest ja monumentaalsetest kompositsioonidest ("Turg", "Demonstratsioonile", "Asfalteerijad", "Kodusadamas", "Rööpad ja rattad" jt). Samavõrd rikkalik on Henn Roode joonistuste pärand (visandid, eskiisid, natüürmordid, autoportreed, portreed, aktid, mereteema jne).

Ükski žanr pole Roode loomingus eriti eelistatud, sest teda köidavad pigem probleemid kui motiivid. 1962. aastal valmis Roode manifest, tema kuulus "Turg", millele pole tolle aja eesti kunstis midagi võrdväärset vastu seada. Henn Roode jaoks olid kõige olulisemad mahud, rütm, geomeetria. Tema tööd on 1960. aastate eesti maalis kõige tõsisemalt võetavad eksperimendid, mis tegelevad figuuri, liikumise ja ruumi suhtega. Roode loomingu põhiparadoks seisneb selles, et sulgedes end struktuuride, värvide ja pindade vormimaailma, tegeles ta samas pidevalt vormi tühistamisega. Roode jaoks polnud abstraktsele kunstile omane ruumiprobleem mitte ainult plastiline, vaid ka vaimne küsimus, lähenemine filosoofilisele süsteemile, kus ei kardeta ka absoluutse tõe mõiste kasutamist.

Teoseid

Henn Roode mitmed teosed on eksponeeritud Kumu püsiekspositsioonis. Valik loomingu paremikust kuulub Eesti Kunstimuuseumi maalikogusse, mida saab näha lingil.

Palju töid on erakogudes.

Isikunäitused

Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Posti koostöös anti 2011. aastal välja postmark (kujundus L. Lõhmus) Henn Roode teosega "Turg" (1961). Esimene mark margiseeriast "Eesti Kunstimuuseumi kullafondist" Nikolai Triigi maaliga "Lennuk" anti välja aastal 2010.

Viited

  1. ↑ Peeter Väljas, Etüüde Tartu kunstnikkonnast, 1950. aastad. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri 1991,1. lk.31-47.
  2. ↑ Toomas Karjahärm ja Helle-Mai Luts. Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud. 1940-1953, lk. 126. Vt ka „Tartu kunstiüliõpilaste grupi süüdistuskokkuvõte“, samas lk 354-357.
  3. ↑ V. Jõeste, Kaitsti diplomitöid - Sirp ja Vasar, 10.07.1959
  4. 1 2 Kädi Talvoja, Henn Roode. Modernist saatuse kiuste / Modernist Despite Fate, EKM, 2007.
  5. ↑ Hilja Läti. Henn Roode maalide näitus. Kataloog, Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1969
  6. ↑ Eha Komissarov.Tuhat kilomeetrit oli kuristik. Tallinn-Moskva. Näitus Tallinna kunstihoones 1996-1997, 1997, lk 92.
  7. ↑ Sirje Helme, Eesti kunsti ajalugu, köide 6, I osa, 2013, lk 262.
  8. ↑ Eha Komissarov, Geomeetriline kunst eestis, Kunst nr 64/, lk 30, 1984.
  9. ↑ http://digikogu.ekm.ee/search?searchtext=Roode&searchtype=complex&imageField.x=0&imageField.y=0
  10. ↑ http://www.ekm.ee/et/muuseumist/kunstisoprade-selts/kunstisoprade-toel-teostunud-projektid[alaline kõdulink]

Välislingid

https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&searcharg=Henn%20Roode&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI