Maksapõletik
Maksapõletik ehk hepatiit (lad hepatitis) on haiguste rühm, mille ühiseks sümptomiks on maksa põletik. Maksapõletikku esineb nii inimestel kui ka loomadel.
Roomajatel
Madudel
Madudel esineb maksas põletikku.
Imetajatel
Inimestel
Inimestel esinevaid maksapõletikke klassifitseeritakse mitmeti.
- A-maksapõletik ehk A-hepatiit
- B-maksapõletik ehk B-hepatiit
- C-maksapõletik ehk C-hepatiit
- D-maksapõletik (koos B-hepatiidi viirusega) ehk D-hepatiit
- E-maksapõletik ehk E-hepatiit
- h.non-A-non-B ("ei-A-ega-B"-hepatiit) jpt.
Maksapõletikud liigitatakse tekkimise põhjuste järgi kas infektsioosseteks ehk nakkuslikeks, ainevahetuslikeks – alimentaarseteks või toksilisteks.
Nakkuslike maksapõletike põhjustajad
Viirused
- Hepatiidiviirused:
- A-hepatiidi viirus
- B-hepatiidi viirus
- C-hepatiidi viirus
- D-hepatiidi viirus (koos B-hepatiidi viirusega)
- E-hepatiidi viirus
Maksapõletikku võivad põhjustada ka mitmed sugukonda Herpesviridae kuuluvad viirused:
Bakterid ja seened
Maksapõletikku võivad põhjustada ka mitmed bakterid ja seened:
- Coxiella burnetii: Q-palavik
- Mycobacterium tuberculosis – tuberkuloosi mükobakter
- leptospiroosid
- Treponema pallidum pallidum (süüfilis)
- Salmonella ja Shigella bakterid
- Rickettsia prk
- Borrelia
- Candida jt.
Parasiidid
Maksapõletikku võivad põhjustada ka mitmed parasiidid:
Mürgistuse tekitatud hepatiit
Pikemalt artiklis mürgistuse tekitatud hepatiit
Mürgistuse tekitatud hepatiit (lad hepatitis noninfectiosa toxica) on maksapõletik, mille põhjustaja võib olla
- alkoholhepatiit – alkoholi liigtarvitamisest ehk mürgistusest tekkinud;
- ravimtekkene maksapõletik – võib olla põhjustatud pikemaaajalisest selliste ravimite (toimeaine) manustamisest nagu diklofenak, chlorpromazin, isoniazid, paratsetamool, methotrexat, chelidonium jpt.
Lisaks võivad maksapõletikku põhjustada kiiritusravi, sarkoidoos, autoimmuunne hepatiit, tsirroos ja ka sapipõiepõletik, sapiteedepõletik, vastsündinu hepatiit, kroonilised maksapõletikud, mitmed hea- ja pahaloomulised kasvajad.
Viited
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 258:2004.
Välislingid
- Olaf F. Weber, Ulrike Protzer,Comparative Hepatitis, Birkhäuser Verlag, 2008, ISBN 978 3 7643 8557 6, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 28.11.2013) (inglise keeles)
- Ivanova, A.; Tefanova, V.; Reshetnjak, I.; Kuznetsova, T.; Geller, J.; Lundkvist, Å.; Janson, M.; Neare, K.; Velström, K.; Jokelainen, P.; Lassen, B.; Hütt, P.; Saar, T.; Viltrop, A.; Golovljova, I. (2015). "Hepatitis E Virus in Domestic Pigs, Wild Boars, Pig Farm Workers, and Hunters in Estonia". Food Environ Virol. 7 (4): 403–412. DOI:10.1007/s12560-015-9210-8. PMID 26141050.
- Lassen, B.; Janson, M.; Neare, K.; Tallo, T.; Reshetnjak, I.; Kuznetsova, T.; Viltrop, A.; Golovljova, I.; Jokelainen, P. (2017). "Prevalence of Antibodies Against Hepatitis E Virus in Veterinarians in Estonia". Vector Borne Zoonotic Dis. 17 (11): 773–776. DOI:10.1089/vbz.2017.2122. PMID 28933680.
Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Hepatitis seisuga 28.11.2013.