| Herman Persson Fleming | |
|---|---|
| Sünniaeg | u. 1520 |
| Surmaaeg |
25. märts 1583  Helsingfors, Uusimaa Rootsi kuningriik |
| Tegevusala | sõjaväelane, asehaldur, riiginõunik |
| Sugulased | Flemingid |
Herman Persson (ka Pedersson) Fleming; soome keeles Herman Pietarinpoika Fleming (u. 1520 – 25. märts 1583 Helsingfors, Uusimaa Rootsi kuningriik) oli Rootsi sõjaväelane, admiral ja riigitegelane.
Herman Fleming sündis Per Hermansson Flemingi (surn. 1519/1520) ja Elin Lydeke pojana.
1544. aastast õukonnajunkur, 1546-1549 foogt Põhja-Soomes, 1553-1556 Häme linnuse pealik. 1556 saateti ta kuningas (1523–1560) Gustav I Vasa Henrik Klasson Horniga Soome, kus Horn oli Soome hertsog Johani nõunikuks. Soome hertsog Johani ja Erik XIV vahelises konfliktis suvel 1563 läks koos Henrik Karlsson Horniga üle kuningas Erik XIV poolele.
Horn määrati 1563 Eestimaal asuvate Rootsi vägede ülemjuhatajaks. Herman Fleming oli aastatel 1563 ja 1565 Eestimaal Paide linnusepealik, 1564–1565 (24/6–13/12) oli ta Eestimaa asehaldur (rootsi k. Underståthållare på Revals slott). Horn oli Eestimaa kuberner 1565–1568.
1570. aastal sai ta sõjaväe ülemjuhatajaks Soomes, tegutses Lõuna-Soome lagmanina ja oli Viiburi linnusepealik (1571) ning kogu Soome asehaldur, 1573. aastast Rootsi riiginõunik, sõjavägede juht Liivimaal (1573), Viiburi ja Olavinlinna kindluste ülemkomandör, ja 17/11 1582 Narva asehaldur.
Talle kuulus isalt 1543 päritud Louhisaari mõis (rootsi keeles Villnäs, soome keeles Louhisaaren kartano) Askaises.
Ta on maetud Askaineni, Soomes.