Hermann Jaakson (ka Herman Jaakson; 13/25. jaanuar 1891 – 28. august 1964) oli eesti matemaatik.
Ta oli esimene matemaatika alal doktorikraadi saanud eestlane.
Hermann Jaakson (ka Herman Jaakson; 13/25. jaanuar 1891 – 28. august 1964) oli eesti matemaatik.
Ta oli esimene matemaatika alal doktorikraadi saanud eestlane.
Hermann Jaakson sündis 25. jaanuaril 1891 Viljandimaal Uue-Võidu vallas. Tema isa oli Jaan Jaakson.
Alghariduse omandas ta Saarepeedi vallakoolis. Seejärel asus ta õppima Riiga, kus elas tema onu, ning lõpetas 1909. aastal Riia Aleksandri gümnaasiumi. Seal hakkas ta sügavamalt huvituma ka matemaatikast.
Gümnaasiumi lõpetamise järel siirdus ta tagasi Eestisse ja astus 1909. aastal Tartu Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda, mille lõpetas 1913. aastal kandidaadikraadiga. Kuivõrd käimasolev Esimene maailmasõda ei võimaldanud Gunnar Kangro järgi Jaaksonil asuda teadustööle, täiendas ta end ülikooli lõpetamise järel alul iseseisvalt. Sel perioodil luges ta näiteks ungari matemaatiku Frigyes Rieszi 1913. aasta monograafiat "Les systèmes d'équations linéaires à une infinité d'inconnues", mis innustas teda hiljem teadlasena uurima lõpmatute lineaarsete võrrandisüsteeme.
1915. aastal sai ta matemaatikaõpetajaks Tartu Kommertsgümnaasiumis, kus töötas järgmised neli aastat.
1919. aastal määrati Jaakson reorganiseeritud ja taasavatud eestikeelse Tartu Ülikooli dotsendiks, õpetades seal matemaatilist analüüsi ja diferentsiaalvõrrandeid. 1921. aastast täitis ta ka ülikooli sekretäri ülesandeid, kuid 1923/24. õppeaastal sai ta administratiivsetest kohustustest loobuda ja pääses teaduslikule komandeeringule Prantsusmaale Pariisi.
Pariisis kaitses ta 1925. aastal doktoriväitekirja "Lõpmata paljude tundmatutega lineaarsete võrrandisüsteemide mõningatest tüüpidest. Interpolatsioonist" (Sur certains types de systèmes d'équations linéaires à une infinité d'inconnues sur l'interpolation), misjärel sai temast esimene eestlasest matemaatikadoktor.
Ta oli Üliõpilaste Selts Raimla vilistlane (alates 1922 II semestrist, vilistlaskogu asutaja).
Kolm nädalat enne doktorikraadi kaitsmist Pariisis valiti Kangro Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna dekaaniks. Aastal 1926 sai ta Tartu Ülikooli korraliseks matemaatikaprofessoriks matemaatilise analüüsi alal.
Aastatel 1927–1936 töötas ta kolm ametiaega järjest ülikooli majandusprorektorina ning hiljem ka üliõpilaskonna kuraatorina. Aastatel 1944–1947 oli ta matemaatika-loodusteaduskonna prodekaani kohusetäitja, 1944–1959 ülikooli matemaatilise analüüsi kateedri juhataja ning seejärel[küsitav] 1961. aastani kateedri professor.
Tema põhiline teadustöö puudutas matemaatilist analüüsi (nt lõpmatud lineaarsed võrrandisüsteemid), arvuteooriat (diofantilised võrrandid) ja topoloogiat (nelja värvi probleem).
Jaakson suri 28. augustil 1964 Kiidjärvel.
1995. aastal püstitati Kokaviidika külla Hermann Jaaksonile ja tema lellele Jüri Jaaksonile mälestuskivi.