Hierapolis

Hierapolis on arheoloogiamälestis Türgis Pamukkale naabruses, kus asub apostel Filippuse haud ja martyrion ning rohkelt teisi Bütsantsi-aegseid ehitisi.

Ajaloost

Hierapolis asutati hellenismiperioodil 190. aasta paiku eKr Pamukkale valgete termiliste travertiinterrasside lähedusse tervisekeskusena, kus austati kohalikke jumalaid. Koht oli Kybele kultuse keskus Früügias.

Kuningas Attalos III andis Pergamoni ja Hierapolise üle Rooma keisririigile 133. aastal eKr. 17. aastal ja 60. aastal tabasid linna maavärinad, mille järel ehitati varemeis linn taas üles Vana-Rooma arhitektuuri ja linnaehituse standardi järgi. Rooma ajal oli Hierapolis ligi 100 000 elanikuga jõukas suurlinn, tuntud suurejooneliste termide, tekstiilikaubanduse, kunsti ja filosoofia poolest. Linnas oli kuulus Apollo tempel ja selle kõrval Ploutonion.

Et linnas elas ja suri märtrina umbes 80. aastal apostel Filippus, rajati linna tema pühapaik Püha Filippuse martyrion. Linnast sai oluline varakristlik keskus. Keiser Justinianuse valitsusajal 553. aastal sai piiskopkonnast metropoolia.

10. sajandil oli Hierapolis hääbumas. Kirikute asemel olid väikesed kabelid ja Püha Filippuse kirikut kasutati elumajana, kuna linn meenutas üha enam küla. Aastaks 1190 oli linn varemetes ja hüljatud.

Ehitised

Rooma-aegsed ehitised

Enamus Hierapolise varemetest pärineb Rooma perioodist. Linn oli omamoodi mitmekultuuriline keskus, kus elasid roomlased, juudid, kreeka-makedoonlased ja teised rahvad. Suuremad säilinud ehitised on Rooma teater, agoraa, Apollo tempel, termid, kolonnaadiga peatänav ja nekropolid.

Püha Filippuse märtrikirik

Rikkalikult kaunistatud kaheksanurkne Püha Filippuse märtrikirik ehitati apostli väidetava haua kohale. Seda ümbritses 4. sajandi lõpus või 5. sajandi alguses rajatud ristkülikukujuline sammaskäik. Kirik hävis tulekahjus 6. sajandi keskel ja seda ei ehitatud enam üles.

Muud kirikud

Samas kohas asus ka neli teist basiilikat 5.–6. sajandist, millest üks oli rajatud Rooma-aegsesse termihoonesse. Algselt Laodikeia piiskopkonna alluvuses olnud Hierapolisest sai enne 553. aastat metropoolia. Rohked kirikud ja nende mastaapsus, arvestades linna väiksust, viitavad sellele, et Hierapolist peeti eriliselt pühaks paigaks.