 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2024) |
Hobusevargus on kuritegu, mis seisneb hobuse varastamises.
Hobusevargust on tavaliselt läbi ajaloo peetud eriti jultunud kuriteoks ja see on olnud karistatav eriti karmilt, kuna hobune on olnud vajalik tööloom ning tema vargus võib omaniku laostada.
Ühe 18. sajandi traktaadi kohaselt karistati juba 1. sajandil germaani Chauci hõimus hobusevargaid surmanuhtlusega, seevastu mõrvareid trahviti.
Prantsusmaal Bordeaux' regioonis võis 15.–18. sajandil karistus hobusevarguse eest varieeruda ihunuhtlusest kuni eluks ajaks galeerile saatmisega, mida rakendati ka näiteks intsesti, mõrva ja mürgitamise karistusena.
19. sajandil moodustas Vene tsaaririigis kariloomade (sh hobuste) vargus kuuendiku talumeestelt vargustest, samas polnud teatatud hobuste vargustest mõisakinnistutest. Hobusevargus oli Vene tsaaririigis kõige karmimalt karistatav vargus hobuste vajalikkuse tõttu igapäevaelus. Karistuseks oli tavaliselt ihunuhtlus, lisaks juuste ja habeme mahaajamine, kui varastatud hobune oli edasi müüdud, siis ka trahv kuni kolm korda hobuse väärtusest.
USA-s hakati mõistet "hobusevaras" (horse thief) laialdaselt kasutama 19. sajandil. Toona olid Suure tasandiku osariigid, Texas ja teised läänepoolsed osariigid, hõredalt asustatud ja suuresti politseita. Kui talunikud harisid maad ja Manifest Destiny rändajad liikusid läbi Suure tasandiku läände, langesid nende hobused varguste ohvriks. Kuna nende ohvrite hobused olid neile vägagi vajalikud transpordiks ja põllutöödeks, omandasid hobusevargad eriti halva maine, sest nad jätsid oma ohvrid abituks. Seetõttu hakati mõistet horse thief kasutama solvanguna, mis tähendanuks inimest, kellel puudub igasugune moraalne kõlblus.
Pennsylvania osariigis oli aastatel 1780–1860 hobusevargus karistatav järgmiselt: "esimese õigusrikkumise eest [süüdimõistetu] peab seisma tund aega prügimäel ja saama avalikult 39 piitsahoopi selja peale, samal ajal tuleb neil kõrvad ära lõigata ja naelutada prügimäele; teise õigusrikkumise eest tuleb neid samamoodi prügimäel piitsutada ja otsaesisele selgelt ja nähtavalt tembeldada tähed H. T."
1854. aastal asutati Missouri osariigis Clarki maakonnas Hobusevaraste Vastane Ühendus (Anti Horse Thief Association) vara, eriti hobuste ja muude kariloomade kaitseks varguste eest ja vara tagasi saamiseks varguse korral. Algselt olid selle liikmed Missouri, Iowa ja Illinoisi osariigi kokkusaamiskohas elavad talunikud, kuid peagi levis see ka mujale, 1894 loodi Oklahama Territooriumil esimene põhikirjaorganisatsioon. 1916. aastaks oli nendel organisatsioonidel üheksas USA kesk- ja lääneosariigis üle 40 000 liikme ja oli märgatud ka hobusevarguste langust. Aastail 1899–1909 suutsid AHTA Oklahoma haru liikmed tagasi saada 83 000 dollari väärtuses kariloomi ja nägid rohkem kui 250 varga süüdimõistmist. Ka Ohio osariigis tegutseva Bentonville Anti-Horse Thief Society liikmed jälitasid hobusevargaid ja tihti poosid neid ilma kohtuta üles. Massachusettsis Dedhamis tegutsevat "The Society in Dedham for Apprehending Horse Thieves" loetakse USA vanimaks tegutsevaks hobusevaraste püüdmise organisatsiooniks, see on ka üks linna auväärsemaid ühiskondlikke organisatsioone. Hobusevarguste vähenemise oludes lõpetasid säärased seltsid tegevuse või muutusid seltskondlikeks klubideks.
the first offense [the convicted] shall stand in the pillory for one hour, and shall be publicly whipped on his, her or their [bare] backs with thirty-nine lashes, well laid on, and at the same time shall have his, her or their ears cut off and nailed to the pillory, and for the second offense shall be whipped and pilloried in like manner and be branded on the forehead in a plain and visible manner with the letters H. T."
{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)