See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2024) |
Holozoa (vanakreeka sõnadest ὅλος 'terve, kogu' ja ζῷον 'loom') on organismide klaad, millesse kuuluvad loomad ja nende lähimad üherakulised sugulased, kuid mitte seened ja kõik teised organismid.
Kokku on selles rühmas 1,5 miljonit puhtheterotroofsete organismide liiki, sealhulgas umbes 300 üherakulist liiki.
Sel on mitmesuguseid alamrühmi, nimelt loomad (Metazoa) ja protistid kaelusviburlased (Choanoflagellata), Filasterea, Pluriformea ja ihtüospoorid (Ichthyosporea).
Koos seente ja mõnede teiste rühmadega on Holozoa osa eukarüootide ülemrühmast tagaviburstest.
Choanofila on nimetus, mida varem kasutati rühma kohta, mille koosseis on sarnane nagu rühmal Holozoa, kuid seda ei soovitata kasutada, sest sellesse ei kuulu loomad ning see on seetõttu parafüleetiline.
Holozoa protistidel on otsustav roll üherakulistest eellastest hulkraksete organismide tekkimise evolutsiooniliste sammude mõistmisel. Hiljutised genoomiuuringud on heitnud valgust evolutsioonilistele suhetele Holozoa evolutsiooniliste liinide vahel, aidates taibata hulkraksuse päritolu.
Mõned loomade kivististe kandidaadid on ümber tõlgendatud Holozoa protistideks.
Holozoa on klaad, kuhu kuuluvad loomad ja nende lähimad sugulased ja nende ühine eellane, kuid ei kuulu seened. See on defineeritud fülogeneetilise nomenklatuuri põhimõtete järgi kui klaad, mis hõlmab kõik, kes on Homo sapiens 'i sugulased, kuid ei hõlma seent Neurospora crassa. Peale loomade kuuluvad sinna erineva morfoloogiaga protistide liinid, nagu kaelusviburlased, ihtüospoorid ja eraldi perekonnad Corallochytrium, Syssomonas, ja Tunicaraptor.
Artikli kirjutamine on sel kohal jäänud pooleli, jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
{{cite journal}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)