Hrabanus Maurus

Hrabanus Maurus, ka Hrabanus Magnentius (sündinud u 780 Mainzis, surnud 4. veebruaril 856 Winkelis) oli Frangimaalt pärit benediktlasest abt ja peapiiskop, teoloog ja õpetlane. Tema kirjutatud tekstid on mõjutanud saksa keelt ja kirjandust nii palju, et teda nimetati "Praeceptor Germaniae" ('Saksamaa õpetaja').

Katoliku kirikus on ta pühak, kelle mälestuspäev on 4. veebruar.

Eluloolist

Hrabanus sündis kõrgest soost perekonnas Mainzis. Tema sünniaasta pole teada, ent 801. aastal ordineeriti ta Fulda benediktlaste kloostri, kuhu ta õppima saadeti ja kus temast sai munk, diakoniks. 802. aastal läkitas kloostri abt Ratgar ta Toursi Alkuini juurde õppima. 803. aastal võttis Hrabanus enda peale Fulda kloostrikooli juhtimise. Ta tegi sellest üle Euroopa tuntud hariduskeskuse ning ühe rikkalikumate kogudega õppeasutuse Lääne-Euroopas, tänu hulgale käsikirjadele ja kunstiteostele, mis ta oma kooli jaoks muretses.

822. aastal valiti Hrabanus Fulda kloostri abtiks. Kasvatades kloostrit suurendas ta vaestele antavat abi ja ehitas ning laiendas kloostri hooneid, kasutades selleks samas kloostris õppivate munkade ja kunstnike abi. Fuldast kujunes terve Saksamaa jaoks kristliku misjoni keskus.

Et Hrabanus oli olnud riigiasjus keiser Lothar I nõuandja, pidi ta põgenema eksiili pärast seda, kui Ludwig Sakslane võitis Karolingide dünastia võimuvõitluses 840. aastal Lothari vägesid. Kõrvaletõmbununa tegeles ta Petersbergi lähedal elades askeesiga ja kirjutamisega, lepitati uue valitseja Ludwig Vagaga ja 847. aastal nimetati ta Mainzi peapiiskopiks. Ülemkarjasetöös saavutas ta maine oma tähelepanelikkusega ühiskondlike probleemide ennetamisel ja tema kaasaegsetelt pärineb teade, et 850. aasta näljahäda ajal suutis ta ära hoida sadade inimeste nälgasuremise.