Hugo Valma (ka Hugo Walma; 1. juuni 1891 Haapsalu – 1. juuli 1977 Tallinn) oli eesti eripedagoog ja kirikutegelane, Sisemisjoni Seltsi paranduskasvatusnõunik ja inspektor.
Lõpetas 1912 Johannese Seltsi keha- ja vaimupuuetega laste hoolekande õppeasutuse. Täiendas end seejärel Saksamaal ning Põhjamaades. Paranduskasvatuse loojaid Eestis.
Ta töötas 1913–1915 Pärnu-Jaagupi nõrgamõistuslike laste koolkodu juhatajana. 1918–1922 töötas Lääne maavalitsuses ning 1922–1929 Udriku nõrgamõistuslike kodu juhatajana. Algatas 1936. aastal Kosejõe koolkodu kujundamise tütarlaste varjupaigaks.
1943. aastal rajati tema algatusel Kose-Uuemõisa mõisa härrastemajja erivajadustega laste koolkodu, mis eksisteeris kuni 2020. õppeaasta lõpuni ja kandis viimati nime Kosejõe Kool. Algselt oli koolkodu eesmärk aidata sõjas orvuks jäänud lapsi ja õpetada vaimselt alaarenenud lapsi, hiljem oli tegemist erivajadustega lastele mõeldud üldhariduskooliga.
Hugo Valma oli esimene, kes eestindas IQ testid ning töötas välja õpilaste vaatluspäeviku.
25. märtsil 1945 (koos August Eero ja Agu Põlluga) ordineeriti Hugo Valma aseõpetajaks. Aastatel 1945–1946 oli ta Kose ja Tuhala koguduse õpetaja, aastatel 1946–1950 Hanila Pauluse koguduse ja Lihula Eliisabeti koguduse hooldajaõpetaja, lisaks hooldas ta aastatel 1946–1948 veel Varbla Püha Urbanuse kogudust. Aastatel 1951–1964 oli ta Jüri koguduse õpetaja. Aastatel 1964–1965 oli ta Tallinna Püha Vaimu koguduse hooldajaõpetaja. Aastatel 1965–1975 oli ta Harju-Jaani Ristija Johannese koguduse hooldajaõpetaja.