
Igunaq (inuktituti keeles ᐃᒍᓇᖅ) on fermentidega mõjustamise abil autolüüsil põhinev lihapala, mida valmistatakse põhiliselt kaributest, morskadest ja teistest mereimetajatest ning -lindudest; harvem jääkarudest.
Varajastelt paleoeskimotelt pärinevat igunaq 'i peetakse inuiti, tšuktši, neenetsi ja evenkide rahvusköökides väärtuslikuks delikatessiks. Arktika piirkondades on tänapäeval saada laiem valik toiduaineid, eeskätt jaekaubandusest või toiduabina. Igunaq 'i tarbimine on sellepärast aastate jooksul üsnagi vähenenud.
Suvel püütud lihapoolis koos rasvaga pakitakse nahka, mis kivide surve all maetakse maapõude, enamasti rannajoonel või selle lähedale jäävale maismaale.
Toored lihalõigud või terved loomakorjused jäetakse sügisel kääritanult talveks külmuma. Järgmisel aastal on need valmis tarbimiseks. Kui protsessis kasutatakse kariloomi, siis neid paar päeva kuni nädal enne tapmist ja matmist ei söödeta. Nõnda hoitakse loomade seedekulglad vabana, et vältida toidu roiskumist. Loomad kägistatakse köitega, et hoiduda haavade saastumisest putukatega ja reostumist bakteritega.
Igunaq 'i süüakse peamiselt erilistel puhkudel, kogukonna pidustustel ja jõulude ajal. Odööri tõttu ei luba mõned lennufirmad seda reisimiseks pardale kaasa võtta.
Toidupoolis ei ole aga kuidagi riskivaba – ebaõigesti valmistatult võib see tarbimisel põhjustada haigusi või isegi surma (vt botulism).