Ilmar Ots

Ilmar Ots (27. november 1937 Tallinn – 27. aprill 2011 Tartu) oli eesti füüsik.

Elulugu

Ilmar Ots on talupidaja poeg.

Ta lõpetas 1957. aastal Tallinna 20. Keskkooli, aastal 1962 Tartu Riikliku Ülikooli füüsikaosakonna ja 1968. aastal Füüsika ja Astronoomia Instituudi aspirantuuri. Aastal 1972 kaitses ta Tartu ülikoolis füüsika-matemaatikakandidaadi väitekirja "Некоторые поляризационные свойства простых нерелятивистских диаграмм Фейнмана". Ots oli aastatel 1962–1977 FAI nooremteadur ja aspirant, 1977–1988 FI vanemteadur, aastast 1988 teoreetilise füüsika labori juhataja, 2003. aastast vanemteadur.

Teadustöö

Ilmar Ots tegeles ennekõike teoreetilise füüsikaga. Ta on uurinud elementaarosakeste spinnidega seotud probleeme: polarisatsiooninähtused (orientatsiooninähtused) otsestes tuumareaktsioonides ja elementaarosakeste vahelistes protsessides, kõrgemate spinnidega vabade ja vastastikmõjus olevate väljade relativistlike võrrandite teooria. Ta oli Eesti Füüsika Seltsi asutajaliige. Otsa sulest ilmus üle 60 teaduspublikatsiooni.

Teoseid

Viited

  1. 1 2 3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus

Välislingid

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.