Ingeborg Bachmann

Bachmanni portree grafitina Robert Musili Muuseumi seinal Klagenfurtis, autor Jef Aérosol

Ingeborg Bachmann (25. juuni 1926 Klagenfurt – 17. oktoober 1973 Rooma) oli Austria luuletaja, prosaist ja filosoof.

Ta õppis filosoofiat, psühholoogiat ja õigusteadust Innsbrucki, Grazi ja Viini ülikoolides ning kaitses 1950. aastal Viini Ülikoolis doktoriväitekirja Martin Heideggeri eksistentsialismi kriitilisest vastuvõtust.

Tema järgi on saanud nime üks tuntumaid saksakeelse kirjanduse auhindu, 1977. aastast väljaantav Ingeborg Bachmanni auhind.

Eesti keeles on ilmunud Bachmanni jutukogu "Kolm teed järve äärde" (Perioodika, 1988, Loomingu Raamatukogu) ja romaan "Malina" (Eesti Raamat, 1992); mõlemad on tõlkinud Helgi Loik ning "Kolmekümnes aasta" (tõlkinud Liisi Rünkla).

Teosed

Luulekogud

  • 1953 "Die gestundete Zeit"
  • 1956 "Anrufung des Grossen Bären"
  • 2000 "Ich weiß keine bessere Welt: Unveröffentlichte Gedichte"
  • 2006 "Darkness Spoken: The Collected Poems of Ingeborg Bachmann"

Kuuldemängud

  • 1952 "Ein Geschäft mit Träumen"
  • 1955 "Die Zikaden"
  • 1959 "Der gute Gott von Manhattan" (Hörspielpreis der Kriegsblinden ('sõjas pimedaks jäänute kuuldemänguauhind') 1959)

Libretod

  • 1960 "Der Prinz von Homburg"
  • 1965 "Der junge Lord"

Jutukogud

  • 1961 "Das dreißigste Jahr" ("Kolmekümnes aasta")
  • 1972 "Simultan" ("Kolm teed järve äärde")

Romaan

  • 1971 "Malina"

Lõpetamata romaanid

  • 1955 "Todesarten"

Esseed ja kõned

  • 1959 "Die Wahrheit ist dem Menschen zumutbar"
  • 1595 "Frankfurter Vorlesungen"

Kirjavahetus

  • "Ingeborg Bachmann-Paul Celan: Correspondence" (Ingeborg Bachmann ja Paul Celan, avaldatud 2010)
  • "Letters to Felician" (kirjad kujuteldavale adressaadile, kirjutatud 1945, avaldatud postuumselt)

Viited

  1. ↑ "Ingeborg Bachmann | Centre for the Study of Contemporary Women's Writing (CCWW) | Institute of Languages, Cultures and Societies". ilcs.sas.ac.uk (inglise). Vaadatud 17. oktoobril 2025.

Välislingid