Instrumentalism (inglise instrumentalism) on filosoofias seisukoht, et teooriad (sh teaduslikud) on vaid vahendid ehk instrumendid, mida kasutatakse maailmaga kohanemiseks ja sellest arusaamiseks. Instrumentalismi seisukohalt ei ole teooriad ei tõesed ega väärad traditsioonilises mõttes; teooriat hinnatakse selle kasulikkuse järgi.
Instrumentalism arenes välja John Dewey (1859-1952) pragmatismist.