 | Artiklis puuduvad viited. |
ISBN (International Standard Book Number) on raamatute identifitseerimiseks kasutatav numbrikombinatsioon. ISBN võeti ISO 2108 standardi järgi kasutusele 1970. aastal. Eestis välja antud raamatutel hakati ISBN-i kasutama alates 1992. aastast.
Lisaks raamatutele on ISBN ette nähtud ka brošüüridele, jätkväljaannetele, kaardiväljaannetele, dia- ja mikroväljaannetele, õppematerjalide komplektidele, mis koosnevad nii trükitud kui ka audiovisuaalvahenditest, õppeotstarbelistele videotele ja filmidele, CD-ROM-idele ja arvutiprogrammidele.
ISBN on igale väljaandele omane unikaalne tunnus. Kui kirjastus laseb välja ühe ja sama väljaande erinevast materjalist kaante vahel või erinevas formaadis, siis on kõigil neil variantidel ka oma ISBN. Lisatiraaži korral jäetakse ISBN enamasti samaks, kuid kordustrüki korral saab väljaanne uue ISBN-i. Ühel ja samal väljaandel võib olla ka mitu ISBN-i. Näiteks mitmeköitelistel teostel on oma ISBN igal köitel ning ka kogu köidete komplektil.
ISBN-10 koosneb neljast osast, mis võivad olla sidekriipsudega eraldatud. Esimene osa määratleb maa või keelepiirkonna, kus raamat on välja antud:
- 0 ja 1 – ingliskeelsed piirkonnad
- 2 – prantsuskeelsed piirkonnad
- 3 – saksakeelsed piirkonnad
- 4 – Jaapan
- 5 – endine NSV Liit
- 6 (määratlemata)
- 7 – Hiina
- 8... ja 9... – muud maad ja piirkonnad
Eestis väljaantavate raamatute maatunnus on 9908, 9916, 9949, 9985. Vanemate raamatute puhul võib leida ka 5. ISBN teine osa määratleb kirjastuse. Kolmas osa määratleb antud kirjastuse väljaande. Viimane number on kontrollnumber, mis saadakse arvutuslikult. 10-kohalise ISBN-i puhul võib viimaseks numbriks olla ka X.
ISBN-10 formaat, mis võeti kasutusele 1970. aastal, oli standard enam kui kolm aastakümmet. See koosneb kümnest numbrist ja on jagatud neljaks eraldi osaks, mis on eraldatud sidekriipsudega. Igal osal on kindel funktsioon:
- Rühma identifikaator : Esimene osa, mis koosneb 1 kuni 5 numbrist, identifitseerib ISBN-süsteemis osaleva riikliku, geograafilise või keelerühma. Näiteks inglise keelt kõnelevatele riikidele määratakse tavaliselt rühma identifikaatorid, mis algavad numbritega '0' või '1'.
- Kirjastaja kood : Teine osa, mis koosneb 2–7 numbrist, identifitseerib grupis konkreetse kirjastaja. See kood aitab raamatu täpset kirjastajat kindlaks teha.
- Pealkirja identifikaator : kolmas osa, mis koosneb ühest kuni kuuest numbrist, identifitseerib üheselt kirjastaja välja antud pealkirja konkreetse väljaande ja vormingu.
- Kontrollnumber : Viimane number on matemaatiliselt arvutatud kontrollnumber, mis kinnitab ISBN-i kehtivust. See arvutatakse moodul 11 algoritmi abil.
ISBN-10 vormingu näide näeks välja selline: 962-8899-01-5.
Kirjastustööstuse kiire kasvu tõttu hakkasid 10-kohalises vormingus unikaalsed identifikaatorid otsa saama. ISBN-13 on kooskõlas EAN-13 vöötkoodistandardiga. ISBN-10 süsteemi piirangute lahendamiseks võeti alates 1. jaanuarist 2007 senise 10-kohalise ISBN-i asemel kasutusele 13-kohaline ISBN.
ISBN-13 formaat. See formaat koosneb 13 numbrist ja on jagatud viieks osaks:
- Eesliide : Esimesed kolm numbrit on alati 978 või 979, mis tähistavad raamatutööstust globaalses EAN-süsteemis (Euroopa artiklinumbrid).
- Grupi identifikaator : Sarnaselt ISBN-10 vorminguga identifitseerib see osa riikliku, geograafilise või keelegrupi.
- Väljaandja kood : see segment identifitseerib grupis oleva väljaandja.
- Pealkirja identifikaator : see osa identifitseerib üheselt pealkirja konkreetse väljaande ja vormingu.
- Kontrollnumber : Viimane number on kontrollnumber, mis arvutatakse mooduli 10 algoritmi abil ja aitab kontrollida ISBN-i täpsust.
ISBN-13 vormingu näide oleks: 978-962-8899-01-2.