Ira Lember (21. mai 1926 – 1. august 2025) oli eesti kirjanik.
Ira Lember sündis Tallinnas raamatupidaja tütrena. Ta õppis Prantsuse Lütseumis (1933–1940) ja Tallinna 4. Keskkoolis/Gümnaasiumis (1940–1944). Hiljem töö kõrvalt õppis ta aastatel 1957–1958 Tallinna Kooperatiivkaubanduse Tehnikumis ning sai kaubatundja kutse.
Ta töötas kokku 25 aastat Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikus Liidus (ETKVL-is).
Alates 1974. aastast oli ta vabakutseline kirjanik, 1984. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.
"Mina ja kirjanikuks – ei, sellest ei olnud ma kunagi unistanud," on ta ise oma noorpõlve tagasi vaadates öelnud.
Ira Lember tuli kirjandusse 1962. aastal noortelehes Säde avaldatud luuletustega.
Ta kirjutas arvukalt proosateoseid: diloogia "Jannu" (1969) ja "Koolipoiss Jannu" (1981), "Peeter ja vanaisa" (1977), "Peaasi, et pahandusi ei tuleks" (1981) jne. Ehkki Lemberit tuntakse eelkõige lastekirjanikuna, on ta kirjutanud ka üle 30 täiskasvanutele mõeldud raamatu, sealhulgas 29 romaani. 2010. aastal ilmunud "Katariina portree" oli tema 56. raamat.
Ira Lemberi lasteraamatuid ilmestab humoristlik, kohati ka lihtsustatud ja didaktiline lähenemine ainele. Teisalt on ta käsitlenud ka raskemaid teemasid: tema raamat "Neljateistkümnes neljapäev" (1995) räägib lastekodupoisi saatusest ja romaan "Näitleja vastu tahtmist" ühe juudi poisi varjamisest Saksa okupatsiooni ajal.
Lember on kirjutanud ka kuuldemänge ja nukunäidendeid ning tekste telesaatesarjale "Jänkupoisi lood".
Tema värsse on viisistanud heliloojad Raimond Lätte, Felix Mandre, Uno Naissoo ja Ülo Vinter.
2006. aastal ilmus tema autobiograafiline romaan "Kuldne kaleidoskoop".
|
|
|
Ira Lember on Erika Esopiga kahasse kirjutanud neli romaani Artur Erichi pseudonüümi all. Pärast Erika Esopi surma 1999. aastal jätkas Ira Lember sama romaanitsükli kirjutamist üksi.
Iral olid õed Leena ja Veera ning vend Boris. Tema poeg on Tõnu Lember.
Ira Lemberi isa onutütar oli Erika Esopi ema.
Ira Lemberist kolm aastat vanem õde Veera elas USA-s Illinois' osariigis, kuhu ta jõudis sõjapõgenikuna. Ira külastas Veerat esimest korda 1974. aastal. Nõukogude ajal käis ta turistina ka Süürias.