Iru vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950.
Vald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Nehatu valla maa-alast; senise Viimsi valla maa-alast; senise Jõelehtme valla Kostivere mõisa järgi oleva Ületee nr 9 talu ja Männiku rabast põhja pool asuvate heinamaade maa-aladest.
1939. aastal oli vallas 4598 elanikku. Territooriumi suurus oli 137,07 km² (13 707,21 ha).
Esimene vallavanem oli Konstantin Jüssi.
Vabariigi Valitsuse otsusega 11. aprillist 1940 tunnustati asulaks AS-i Eesti Fosforiit poolt valda rajatav Maardu kaevanduse ja vabriku asupaik ja lähem ümbrus.
21. augustil 1940 oli Irul esimene Eesti naisvallavanem Alide Sommerling.
Vald kuulus Riigivolikogu 18. valimisringkonda, kust valiti Kustav Kurg.
Valla aukodanik oli Johan Laidoner.
Seadlusega 2. märtsist 1945 liideti Iru valla Pirita, Merivälja, Iru-Lepiku ja Kose asula Tallinna linnaga.