Ivo Fridolin

Ivo Fridolin (sündinud 21. juulil 1971) on eesti biomeditsiinitehnika insener ja Tallinna Tehnikaülikooli professor.

Elukäik

Ivo Fridolin lõpetas 1990. aastal Tallinna Polütehnikumi raadioside ja -levi eriala cum laude ja 1995. aastal Tallinna Tehnikaülikooli telekommunikatsiooni inseneriõppe diplomeeritud insenerina (cum laude). 2003. aastal kaitses ta Linköpingi Ülikoolis, Rootsi Kuningriigis doktorikraadi.

2003. aastast töötab ta Tallinna Tehnikaülikoolis, aastast 2005 on ta professor (aastail 2005–2016 meditsiinifüüsika õppetooli juhataja ja professor ning biomeditsiinitehnika instituudi direktor). Aastast 2017 on ta Infotehnoloogia teaduskonna Tervisetehnoloogiate instituudi professor, aastast 2019 uurimisrühma Sensortehnoloogiad meditsiinis juht. Aastast 2021 on Ivo Fridolin Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia teaduskonna Tervisetehnoloogiate instituudi Biomeditsiinitehnika keskuse juhataja.

Ivo Fridolin on Tallinna Tehnikaülikooli, Tervisetehnoloogiate instituudi nõukogu liige, IT-teaduskonna professorite atesteerimiskomisjoni liige, Tallinna Tehnikaülikooli Senati teaduskomisjoni liige ja Eesti Infotehnoloogia Tippkeskuse koordinaator.

Ta on ka Optofluid Technologies OÜ juhatuse liige ja tehnoloogia peadirektor (CTO).

Teadustöö ja looming

Ivo Fridolini peamised uurimisvaldkonnad on meditsiinitehnika ja signaalitöötlus, sh biooptilised ja bioelektrilised signaalid, optiline tehnika dialüüsi kvaliteedi jälgimiseks.

Fridolin on Rahvusvahelise Meditsiinifüüsika Ühingu, Euroopa Meditsiinifüüsika Ühingu, Rahvusvahelise Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühingu liige ning Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühingu asutajaliige; samuti IEEE Engineering in Medicine and Biology Society, Eesti Inseneride Liidu (EIL), Rahvusvahelise Nefroloogia Seltsi (ISN), Euroopa Nefroloogia, Dialüüsi, Transplantatsiooni Assotsiatsiooni (EDTA/ERA) liige. Ta on Flandria Teadusfondi välishindaja, Euroopa Liidu Teaduse ja Innovatsiooni Raamprogrammi Horizon 2020 ekspert ning Euroopa Kunstorganite Ühingu Euroopa Ureemiliste Toksiinide Töögrupi (EUTox WG) toetajaorganisatsiooni ERA-EDTA liige.

Ta on avaldanud üle 100 teadusartikli ning on 12 patentse leiutise autor või kaasautor.

Fridolin on kirjutanud monograafia "Photon propagation in tissue and in biological fluids applied for vascular imaging and haemodialysis monitoring." ja koos Fredrik Uhliniga peatüki raamatus “Optical Monitoring of Dialysis Dose”.

Isiklikku

Ivo Fridolin on abielus Herdis Fridoliniga, neil on pojad Mihkel ja Kaarel.

Teaduspreemiad ja muu tunnustus

Viited

  1. 1 2 3 4 "Ivo Fridolin". Eesti Teadusinfosüsteem.
  2. ↑ "Meditsiinifüüsika professor selgitab, miks on intensiivravi kohti raske juurde tekitada". ERR Novaator. 27.03.2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 16.07.2021. Vaadatud 16.07.2021.
  3. ↑ "Optofluid Technologies koduleht".
  4. ↑ "Ivo Fridolin". Google Scholar.
  5. ↑ "Patents by Inventor Ivo Fridolin". Justia.
  6. ↑ Fridolin, Ivo (2009). Photon propagation in tissue and in biological fluids applied for vascular imaging and haemodialysis monitoring. VDM Publishing House Inc. ISBN 978-3-639-19013-7.
  7. ↑ Azar, Ahmad Taher (Ed.) (2012). Modeling and Control of Dialysis Systems. Volume 2: Biofeedback Systems and Soft Computing Techniques of Dialysis. Springer. Lk 867–928. ISBN 978-3-642-27558-6.
  8. ↑ Signe Jantson, Milvi Vahtra, Imbi Kaasik (2008). Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus. Lk 61. ISBN 9789985598351.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)