Jawi (جاوي; atšehi keeles Jawoë; malai keeles Jawi) on kiri, mida kasutatakse mitme Kagu-Aasia keele kirjutamiseks, näiteks atšehi, malai, bandžari, betavi, iranuni, kutai, maguindanao, maranao, minangkabau, tausugi, ternate keele ja paljude teiste.
Jawi põhineb araabia kirjal ja koosneb kõigist 31 algupärasest araabia tähest, kuuest malai keele foneemidele vastavast tähest ja ühest lisafoneemist, mida kasutatakse võõrsõnades, kuid mida klassikalises araabia keeles ei leidu. Need on tše (⟨چ⟩ /t͡ʃ/), nga (⟨ڠ⟩ /ŋ/), pa (⟨ڤ⟩ /p/), ga (⟨͢⟩ /ɡ/), va (⟨ۏ⟩ /v/) ja nya (⟨ڽ⟩ /ɲ/).
Jawi kiri sai alguse siis, kui islam jõudis Kagu-Aasia merepiirkonda, asendades varasemad brahmi kirjad, mida kasutati hindu-budistlikul ajastul. Vanim leid jawi kirja kohta on 14. sajandist pärit Terengganu raidkivi, millel on klassikalises malai keeles kirjutatud tekst, mis sisaldab malai, sanskriti ja araabia sõnavara segu. Olenemata raidkivi leiust võidi jawi kirja kasutada juba 9. sajandil, kui iraani jutlustaja poeg lõi Peureulaki sultanaadi.
Jawi tähestiku päritolu kohta on kaks erinevat teooriat. Ühe teooria kohaselt tuletati jawi kiri otse araabia keele kirjasüsteemist, lisades sinna kuus malaisia keelele omast foneemi, samas kui teise teooria kohaselt väidavad teadlased (Richard Olaf Winstedt), et kirja loomisel oli alus pärsia tähestik.
Kagu-Aasia rannikualade kaubanduse laienemine ja islami levik Kagu-Aasia teistesse piirkondadesse alates 15. sajandist levitas jawi kirja ka nendele aladele, kus malai keelt algselt ei kõneldud. Kuni 20. sajandini oli jawi malai keele ametlik kirjakeel, pannes aluse malai klassikalisele kirjandusele ja olles suuresti esindatud ametlikes kirjavahetustes, religioossetes tekstides ja kirjandusväljaannetes. Briti impeeriumi kolonisatsioonist tingitud kultuuri mõjude ja haridussüsteemi muudatuste kaudu, taandati jawi kiri ainult usuõpetuse tasemele, kusjuures malai keel võttis briti kolonisatsiooni ajal omaks ladina kirja vormi nimega rumi, mis on Malaisias tänini kasutuses ametliku kirjakeelena.
Tänapäeval on jawi üks kahest ametlikust kirjast Bruneis. Malaisias on jawi kirja kasutus reguleeritud 1963/1967. aasta riigikeele seaduse paragrahvi 9 alusel, mis kehtestab, et jawi kirja võib ametlikult kasutada religioossetes ja kultuurilistes kontekstides, kuid seda ei pea enamikus osariikides kasutama üldise asjaajamise keelena. Mõnes Malaisia osariigis(Kelantani, Terengganu ja Pahangi osariigis) on jawi üks kahest ametlikust kirjast ning nendes osariikides on ettevõtted kohustatud kasutama jawi ja rumi kirjas (mõlemaid üheaegselt) kirjutatud infosilte ja -tahvleid. Jawi kirja kasutatakse alternatiivkirjana ka malailaste kogukondade seas Indoneesias ja Tais.
Kuni 20. sajandi alguseni polnud jawi kirjal ühtset õigekirjasüsteemi. Varaseim õigekirja reform, millega üritati jawi kirjale luua standardset süsteemi, toimus 1937. aastal malai keele ja Johori kuningliku kirjandusraamatute paktiga (malai keeles Pakatan Bahasa Melayu Persuratan Buku Diraja Johor). 1949. aastal toimus teine reform (Za'aba), mille algataja oli Zainal Abidin Ahmad. Viimane suurem jawi kirja reform toimus 1986. aastal, kui anti välja uued jawi õigekirja täiustatud juhised, mis põhinenesid eelneval Za'aba süsteemil.
Jawi 't saab kirjutada jawi klaviatuuri abil.