See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Jeremy Brett | |
|---|---|
| Sünniaeg | 3. november 1933 |
| Surmaaeg | 12. september 1995 (61-aastaselt) |
| Alma mater |
|
| Amet | näitleja |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Jeremy Brett (sünninimi Peter Jeremy William Huggins; 3. november 1933 – 12. september 1995) oli inglise teatri-, tele- ja filminäitleja. Ta on tuntud eelkõige Sherlock Holmesina neljast telesarjast aastatel 1984–1994 (kokku 41 jagu). Brett olevat öelnud: "Holmes on raske osa – raskem kui Hamlet või Macbeth".
Tal oli kolm vanemat venda: John, Patrick ja Michael. Näitleja Martin Clunes on ta nõbu. Tal oli düsleksia ja bipolaarne häire. Ta oli biseksuaalne.
Abiellus 24. mail 1958 näitleja Anna Masseyga (Raymond Massey tütar), nende poeg David Huggins sündis 1959. Nad lahutasid 22. novembril 1962. 2006. aastal avaldas Anna Massey autobiograafia „ Telling Some Tales” , milles ta kirjeldas ka oma ebaõnnestunud abielu (1958–1962) Jeremy Brettiga , arutades mehe võitlust bipolaarse häirega . Brett ja Massey lahutasid 22. novembril 1962 pärast seda, kui Massey väitel jättis mees ta teise mehe pärast maha.
Aastatel 1969–1976 oli Brett suhetes näitlejate Gary Bondi ja Paul Shenariga. Aastatel 1976–1985 oli Brett abielus Joan Sullivan Wilsoniga kuni tolle surmani.
1986. aasta teisel poolel näitas Brett metsikuid meeleolumuutusi, mis ajasid ärevile tema perekonda ja sõpru, kes veensid teda maniakaalse depressiooni (tuntud ka kui bipolaarse häire) diagnoosi ja ravi otsima . Brettile kirjutati selle seisundi vastu võitlemiseks välja liitiumitabletid . Ta kahtlustas, et ta ei saa kunagi terveks ja peab oma haigusega elama, oma häire tunnuseid otsima ja siis sellega tegelema. Ta tahtis tööle naasta ja taas Holmesi mängida.
Esimene episood, mis ilmus pärast tema lahkumist, oli 1987. aastal filmi "The Sign of Four" kahetunnine adaptsioon. Sellest ajast alates muutusid Bretti välimuse ja käitumise muutused sarja arenedes aeglaselt märgatavamaks. Üks liitiumtablettide kõrvaltoimeid oli vedelikupeetus; Brett võttis kaalus juurde ja säilitas vett. Ka narkootikumid pidurdasid teda. Edward Hardwicke'i sõnul suitsetas Brett kuni 60 sigaretti päevas, mis "ei aidanud tema tervist". Tal olid ka südameprobleemid. Tema süda oli kaks korda tavalisest suurem ; tal oli hingamisraskusi ja ta vajas võtteplatsil hapnikumaski. "Aga, kullakesed, show peab jätkuma," oli tema ainus kommentaar.
Oma elu viimasel kümnendil raviti Brett oma bipolaarsuse tõttu mitu korda haiglas ning tema tervis ja välimus halvenesid nähtavalt, kui ta lõpetas Sherlock Holmesi sarja hilisemad osad. Ühel hetkel, finaalseeria ajal, kukkus Brett võtteplatsil kokku. [ Vajalik tsitaat ] Viimastel eluaastatel rääkis ta haigusest avameelselt, julgustades inimesi selle sümptomeid ära tundma ja abi otsima.