 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2026) |
Julius Johannes Eduard Lill (18. juuli 1878 Tartu – 1. veebruar 1951 Stockholm) oli Eesti poliitik ja farmatseut.
Üldhariduse omandas ta Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis. 1902 astus Tartu ülikooli ja 1906 sooritas seal riigieksamid ning sai proviisori diplomi. Akadeemiliselt kuulus Julius Lill korporatsioon Sakalasse, olles selle asutaja- ja auvilistlane. Tal on suuri teeneid selle organisatsiooni loomisel ja suureks kasvamisel.
Juba 1905. aastal siirdus Peterburi, kus alustas oma kutsetööd apteegiõpilasena K. Boehningu apteegis. Hiljem töötas veel mitmes Peterburi apteegis, olles viimati 1908–1918 Peterburi linna Peeter-Pauli haigla apteegi juhatajaks. Veel Peterburis töötades ostis Julius Lill 1914. aastal koos proviisor Martin Hakkajaga Tartus E. Krameri apteegi ja rohukaupluse koos kinnisvaraga. 1918. aastal siirdus ta tagasi kodumaale ja asus juhtima oma apteeki. Pärast M. Hakkaja surma 1921 omandas ta M. Hakkaja pärijailt neile kuuluva apteegi osa ja asutas rohukaubanduse aktsiaseltsi firmaga "AS Proviisor Julius Lill, rohukauba suurlaod ja laboratooriumid". Selle juhatuse esimehena ja tegeliku juhina töötas ta seal kuni ettevõtte natsionaliseerimiseni bolševike poolt.
Pärast Hakkaja surma jätkas Julius Lill üksi ettevõtte juhtimist ning arendas välja üleriigilise müügivõrgustiku.
Eestisse asudes hakkas Julius Lill innukalt osa võtma seltskondlikust ja majanduslikust ning poliitilisest tegevusest. Ta oli Eesti Apteekrite Seltsi asutajaid ning selle esimees 15 aastat.
Ta oli IV Riigikogu liige, Majaomanikkude Koja, Rohuteadlaste Koja, Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige. Ta oli Tartu Majaomanikkude Panga asutajaid ja selle juhatuse esimees 15 aastat. Lisaks oli ta AS Tartu Pärmivabriku juhatuse esimees, juhatuse liige aktsiaseltsides Extraktor, Estofilm ja Estoliit.
Ta oli Tartu linnavolikogu liige 1921 aastast kuni iseseisvuse aja lõpuni ning Tartu abilinnapea 1928–1932. Alates 1928. aastast oli ka Rootsi aukonsul Tartus.
1938. aastal pälvis Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärgi.
Julius Lill oli abielus Linda Lillega (sündinud Linda Sepa; 27. märts 1901 Tartu – 24. veebruar 1973 Stockholm).
Julius Lill põgenes Rootsi 1944 sügisel Haapsalust laevaga Johan. Paguluses töötas ta arhiivitöölisena Riddarhusetis. Ta oli ajakirja Oma Maa väljaandva samanimelise ühingu asutajaid ja selle nõukogu esimees kuni surmani. Tegutses Eesti Rahvusfondis, Eesti Rohuteadlaste Rootsi koondise esimehena ja ajakirja Oma Maa kaastöölisena.