K9 Kõu | |
|---|---|
| Pikkus | 12 m |
| Laius | 3,4 m |
| Kõrgus | 2,7 m |
| Kaal | 47 t |
| Kiirus | maastikul maanteel kuni 67 km/h |
| Käiguvaru | maanteel 360–480 km |
| Suurtükk | 155 mm 52-kaliibrine haubits |
| Kuulipildujad | 1× 12,7 mm |
| Soomus | keevitatud terassoomus mm |
| Mootor | MTU MT 881 Ka-500 |
| Mootori võimsus | 1000 hj |
| Meeskond | 5 (komandör, sihtur, juht, kaks laadurit) inimest |

K9 Kõu (inglise keeles K9 Thunder; korea keeles K-9 자주곡사포, K-9 Jajugoksapo) on Lõuna-Korea 155 mm haubitsaga soomustatud liikursuurtükk. Relvasüsteemi algne tootja oli Samsung Aerospace Industries / Samsung Techwin. Tänapäeval toodab ja ekspordib K9 seeria liikursuurtükke Hanwha Aerospace.
K9 veermiku baasil on valmistatud ka vastav laskemoonasoomuk K10, mis on mõeldud liikursuurtükkide automaatsemaks ja kaitstumaks laskemoonaga varustamiseks.
Eesti kaitseväes kannab relvasüsteem nime K9 Kõu.
K9 sarnaneb üldkontseptsioonilt, sealhulgas kasutamisel koos laskemoonasoomukiga, USA M109 liikursuurtükiga, kuid tegemist on hilisema ja uuesti läbi töötatud relvasüsteemiga. K9 ühendab 155 mm / 52-kaliibrise haubitsa soomustatud roomikveermikuga, millel on 1000-hobujõuline diiselmootor ja hüdropneumaatiline vedrustus. Relvasüsteemi arendamisel on arvestatud asjaoluga, et selle kasutajateks on Lõuna-Koreas suurel määral ajateenijad.
K9 laskekaugus sõltub kasutatavast laskemoonast. Tootja andmetel on süsteemi laskekaugus üle 40 km ning maksimaalne laskekiirus 6–8 lasku minutis. Süsteem on võimeline tegema kolmelasulise valangu umbes 15 sekundiga ning kasutama niinimetatud shoot-and-scoot taktikat, mille puhul relv annab tulelöögi ja vahetab seejärel kiiresti positsiooni.
Arendusprogramm 155 mm / 52-kaliibrilise haubitsaga liikursuurtüki loomiseks algas Lõuna-Koreas 1989. aastal ning 1996. aastal testiti esimesi prototüüpe. Uus relvasüsteem loodi asendama seni kasutusel olnud K55/K55A1 liikursuurtükke, mis põhinesid Ameerika Ühendriikide M109 süsteemil. Lõuna-Korea valitsuse korraldatud K9 hanke võitis Samsung Aerospace Industries ning K9 seeriatootmine algas 1999. aastal.
Hiljem koondus K9 tootmine ja rahvusvaheline eksport Hanwha kontserni kaitsetööstuse alla. K9 perekonda kuuluvad mitmed riigipõhised variandid, sealhulgas Eesti K9 Kõu, Soome K9FIN Moukari, Norra K9 VIDAR, Poola K9A1/K9PL ning Austraalia AS9 Huntsman.
Esmakordselt olid K9-d lahingus 2010. aasta 23. novembril, kui õppustelt naasev Lõuna-Korea merejalaväele kuuluv kuuest K9-st koosnev patarei sattus Põhja-Korea suurtükiväe tule alla Yeonpyeongi pommitamise intsidendi ajal ja seejärel vastas tulele.
Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal suurenes K9 rahvusvaheline tähtsus Euroopa riikide suurtükiväe moderniseerimisel. K9 süsteeme või nende variante on hankinud või tellinud muu hulgas Eesti, Soome, Norra, Poola ja Rumeenia.
Eesti sõlmis 2018. aastal Lõuna-Koreaga lepingu K9 liikursuurtükkide ostmiseks. Esimesed K9 Kõu liikursuurtükid jõudsid Eestisse 2020. aasta augustis ning anti Kaitseväe relvastusse sama aasta sügisel.
Hilisemate lisahangete tulemusel on Eesti tellinud kokku 36 K9 Kõu liikursuurtükki. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse teatel läheb 36 liikursuurtüki soetamine maksma ligikaudu 120 miljonit eurot. 2025. aasta novembris jõudis Eestisse kuus uut K9 liikursuurtükki ning tarned pidid jätkuma ka järgmisel aastal.
Eestis kohandab Lõuna-Koreast saabunud liikursuurtükke GoCraft. Kohanduste hulka kuuluvad muu hulgas Eesti oludele vastavad ilmastikukaitsed, sideseadmed ja sõdurivarustuse hoiupaigad. Ümberehituse järel antakse masinad diviisi suurtükiväerügemendi kasutusse.
See osa vajab järjepidevat täpsustamist, sest K9 hankeid ja kohalikke variante uuendatakse kiiresti. vajab ajakohastamist. |

{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)