Kaaka

Kaaka

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Papagoilised Psittaciformes
Sugukond Kakkpapagoilased Strigopidae
Perekond Nestor
Liik Kaaka
Binaarne nimetus
Nestor meridionalis
Gmelin, 1788
██ levikuala märgitud rohelisega
██ levikuala märgitud rohelisega

Kaaka (Nestor meridionalis) ehk kaakapapagoi on papagoiliste hulka kuuluv Uus-Meremaa metsade linnuliik.

Kaaka pesitseb peamiselt puuõõntes, kuhu närilised ronides hõlpsasti ligi pääsevad. Liigi arvukuse kiire kahanemise tõttu on lind märgitud ohualtiks liigiks. Peamisteks vaenlasteks on kärp ja rebaskuusu.

Alamliigid

Liigil on kaks alamliiki:

Välimus

Kaaka (Nestor meridionalis)

Kaaka on välimuselt sarnane teise Nestori perekonda kuuluva kea papagoiga .

Kaaka sulestik on halli-roostekirju, kohati oliivipruun. Täiskasvanud isenditel on pealagi hallikasvalge ning põskedel kollakad laigud. Kael, kõht ja sabaalune sulestik on punakad, tiivad on pealt pruunid ning tiiva alapool on punakasoranž.

N. m. meridionalis on eredama sulestikuga, udusulis pojad on hallid. N. m. septentrionalis on tuhmima sulestikuga, pojad on valged.

Kaaka tiiva siruulatus

Kaaka kehapikkus on 45 cm, kaal 390–560 g. Nokk on tugev ja hallikat tooni. Kaakal keel on kohastunud nektarist toitumiseks.

Levik ja arvukus

Uus-Meremaa kaaka elab parasvöötme laialehistes- ja segametsades ning troopilistes metsades. Kaaka peamised elupaigad asuvad Uus-Meremaa põlismetsades. Kui eurooplased esmakordselt Uus-Meremaale saabusid, leidus liiki arvukalt, kuid 1930. aastaks leidus kaakat vaid üksikutes piirkondades. Tänapäeval on kaaka levinud Uus-Meremaa metsaparkides ja looduskaitsealadel. Nendel aladel on tehtud tõhusat kiskjate tõrjet, mis on aidanud kaasa liigi arvukuse taastumisele.

IUCN-i punase nimistu andmetel on Uus-Meremaa kaaka populatsiooni suurus ligikaudu 3750–14999 isendit. Hetkel[millal?] on liik klassifitseeritud ohualtiks (VU) ja arvukus on langustrendis. Kaaka arvukus on looduslikul levialal oluliselt vähenenud elupaikade kadumise ja sisse toodud kiskjate tõttu. Kassid, rottid, opossumid ja nugised söövad kaakasid, nende poegi ja mune.

Pesitsemine

Pesa asub 3–9 m kõrgusel puuõõnes. Pesitsevad novembrist jaanuarini. Kurnas on 4–5 muna, mida emaslind haub 24 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanemad. Pojad saavad lennuvõimeliseks 10 nädala vanuselt.

Eluiga

Kaaka võib elada 35-aastaseks.

Viited

  1. ↑ BirdLife International (2022). Nestor meridionalis. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2022.
  2. 1 2 3 "New Zealand Birds Online". New Zealand Birds Online. 2024. Vaadatud 30. oktoobril 2024.
  3. ↑ Thomas, C. D. (2023). Planeedi pärijad. Kvart. Lk 148, 159.
  4. ↑ "Parrots, cockatoos". IOC World Bird List. Vaadatud 18. juulil 2025.
  5. 1 2 "New Zealand kākā". Animalia. 2024. Vaadatud 30. oktoobril 2024.
  6. 1 2 Juniper, Tony; Parr, Mike (2010). Parrots: A Guide to Parrots of the World (inglise). Yale University Press. Lk 291–293. ISBN 978-0-7136-6933-6.
  7. 1 2 "Department of Conservation (NZ)". 2024. Vaadatud 2. novembril 2024.
  8. ↑ Young, A. M.; Hobson, E. A.; Lackey, L. Bingaman; Wright, T. F. (2012). "Survival on the ark: life-history trends in captive parrots". Animal Conservation (inglise). 15 (1): 28–43. DOI:10.1111/j.1469-1795.2011.00477.x. ISSN 1469-1795. PMC 3289156. PMID 22389582.

Välislingid