Kaarrada (ka Skeet-laskmine, inglise keeles skeet shooting) on sileraudsest tulirelvast lendavate märklärkide (savituvide) pihta laskmise spordiala. Tegemist on ühe peamise jahilaskmise alaliigiga kaevikraja kõrval, mis kuulub alates 1968. aasta Mehhiko suvemängudest ka suveolümpiamängude ametlikku kavasse.
Kaks Massachusettsi osariigi jahimeest, Charles Davies ja William Harnden Foster, leiutasid harjutuse 1920. aastate alguses eesmärgiga parandada linnujahi osavust. Algselt oli lasketiir täisringikujuline (raadiusega 25 jardi), millel asus 12 laskepositsiooni nagu kellaplaadil ja kettaheitemasin asus "kella 12" peal.
Nimetus skeet valiti välja 1926. aastal ajakirja korraldatud nimekonkursil ja see tuleneb norrakeelsest sõnast skyte (laskma). Olümpiamängude kavasse lisandus kaarrada 1968. aastal. Kuni 1992. aastani võistlesid mehed ja naised koos; naiste eraldi arvestus lisandus olümpiaprogrammi 2000. aasta Sydney mängudel.
Erinevalt kaevikrajast on kaarrajal märkide lennutrajektoorid ja kiirused alati konstantsed ning ette teada, kuid sihtmärgid lendavad laskuri suhtes külgsuunas, risti ja erinevate nurkade all.
Väljakul on kaks märgimaja – vasakul asuv kõrge torn (High House) ja paremal asuv madal torn (Low House). Kõrgest tornist lendab märk välja 3,05 meetri kõrguselt ja madalast tornist 1,05 meetri kõrguselt. Märgid ristuvad väljaku keskpunktis.
Väljakul on poolkaarekujuliselt seitse laskepositsiooni (numbrid 1–7), mis paiknevad kahe torni vahel, ning kaheksas positsioon (number 8), mis asub täpselt kahe torni keskpunkti vahelisel joonel.
Märke lastakse nii ühekaupa (singlid) kui ka kahekaupa üheaegselt mõlemast tornist (dupletid).
Kaarraja valmis asendis peab relva kaba puudutama laskuri puusa ja püss tõstetakse õlga alles märgi ilmumisel. Erinevalt kaevikrajast on iga märgi tabamiseks lubatud vaid üks lask. Seeria koosneb 25 märgist.