Harilik kaheksajalg

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Kaheksajalg (perekond); sugukonna kohta vaata artiklit Kaheksajalglased; seltsi kohta vaata artiklit Kaheksahaarmelised

Harilik kaheksajalg
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Limused Mollusca
Klass	Peajalgsed Cephalopoda
Alamklass	Coleoidea
Selts	Kaheksahaarmelised Octopoda
Sugukond	Kaheksajalglased Octopodidae
Perekond	Kaheksajalg Octopus
Liik	Harilik kaheksajalg
Binaarne nimetus
Octopus vulgaris Cuvier, 1797
Sünonüümid
Octopus vulgaris Lamarck, 1798 Octopus rugosus Bosc, 1792

Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris) on kaheksajalgsete sugukonda kuuluv peajalgne, kes on kaheksahaarmeliste seltsi üks tavalisemaid ja suuremaid liike.

Tema keha pikkus koos mantliga on umbes 25 sentimeetrit, koos kombitsatega võib see ulatuda kuni ühe meetrini.

Nimetus

Sõna octopus pärineb vanakreeka keelest ja koosneb sõnadest ὀκτώ ('kaheksa') ja ποῦς ('jalg'). Seega otsetõlkes eesti keelde tähendab octopus 'kaheksajalga'.

Liiginimi vulgaris ('harilik') pärineb ladina keelest. Sellest tuleneb ka eestikeelne nimetus "harilik kaheksajalg".

Eelkäija

Esimesed peajalgsete eelkäijad elasid Maal umbes 500 miljonit aastat tagasi. Nende pehmet keha kaitses kest ja nad liikusid roomates mööda merepinda. Umbes 140 miljonit aastat tagasi loobusid nad kaitsekestast. See sundis neid paremini elukeskkonnaga kohastuma ning leidma uusi kaitseviise, millest üks oli oma keha värvi ja tekstuuri muutmine.

Levik

Hariliku kaheksajala looduslik levila ulatub Suurbritannia lõunarannikust läbi Vahemere kuni Senegali rannikuni Aafrikas. Teda leidub ka Assooridel, Kanaari saartel ja Roheneemesaartel.

Kirjeldus

Hariliku kaheksajala keha on pehme ja kotjas. Tema kaheksa kombitsa keskel asub suuava, mille sees on kitiinist nokalaadsed lõuad. Igal kombitsal on üle 200 iminapa, millega ta liigub, kompab ning tunnetab ümbrust.

Kaheksajalg on väga intelligentne loom – ta ajul on 30 kääru ja tal on suured silmad. Tema närvisüsteemis on üle 500 miljoni neuroni, mida on sama palju kui koeral. Vaid üks kolmandik kõikidest neuronitest paiknevad ajus, ülejäänud kaks kolmandikku kehas ja kombitsates.

Kaheksajalal on kolm südant: üks pumpab verd kehasse ja kaks lõpustesse.

Toitumine

Hariliku kaheksajala toitumine on mitmekesine. Ta sööb näiteks vähke, karpe, väikseid kalu ja molluskeid. Troopilistes vetes toitub ta peamiselt krabidest, Euroopa vetes moodustavad molluskid 80% tema toidust.

Eluviis

Harilik kaheksajalg on öise eluviisiga ja elab üksikult. Ta eelistab rahulikku elukeskkonda ning rajab oma pesapaiga teiste omasuuruste liigikaaslaste lähedusse, sageli varjulistesse kohtadesse, näiteks kivide vahele või vrakkidesse.

Jahti peab ta peamiselt öösiti ning lõpetab koidikul. Kaheksajalad võivad elupaika vahetada erinevalt – mõni vahetab iga päev, mõni püsib terve elu samas paigas.

Paljunemine

Enne paarituma hakkamist tõrjub emane loom isast mõnda aega, kuid laseb ta lõpuks ligi. Paaritumiseks on isane emase kõrval või ronib emasele selga. Isane kannab oma muundunud kolmanda kombitsa ehk hectocotylus’e abil spermatosoidid emase kehasse. Paaritumine võib kesta mitu tundi ning sama paar võib nädala jooksul uuesti paarituda. Vahepeal paarituvad nii isane kui ka emane paaritumise vahele jääval ajal teiste partneritega.

Umbes nädal pärast viljastumist otsib emane munemiseks varjulise paiga, näiteks augu, lõhe, korallrifi, tühja molluski kesta või muu eseme. Ta muneb korraga 100 000 – 500 000 muna, mis meenutavad viinamarjakobaraid. Haudumine kestab neli kuni viis kuud, mille jooksul emane ei toitu, vaid hoolitseb munade eest, puhastades ja varustades neid veega.

Pärast munade koorumist emane tavaliselt sureb. Koorunud pojad on umbes 3 mm suurused ja meenutavad täiskasvanud kaheksajalga. Esimesel elukuul hõljuvad nad vees planktonina, seejärel laskuvad merepõhja ja hakkavad kasvama. Kuigi noored kasvavad kiiresti, jõuab täiskasvanuikka vaid üks või kaks isendit.

Ohud

Hariliku kaheksajala peamised looduslikud vaenlased on temast suuremad kalad, näiteks haid, suured hiidahvenad ja meriangerjad. Liiki ohustab ka ülepüük, eriti Mehhikos ja Itaalias.

Enesekaitse

Ühe tunni jooksul suudab kaheksajalg muuta oma välimust kuni 177 korda. Ta ei muuda ainult värvi, vaid suudab jäljendada ka ümbritsevaid tekstuure. See võime aitab tal jääda märkamatuks röövloomadele, nagu haid ja delfiinid. Kaheksajala välimus muutub neuroloogiliselt ning selleks kuluvad vaid millisekundid. Teistel värvust muutvatel loomadel, näiteks kameeleonitel, toimub see hormonaalselt, mistõttu kulub ligi 20 sekundit hormoonide verre jõudmiseks ja sealt üle keha laiali kandumiseks.

Kaheksajala nahk on tänu fotoretseptoorsetele geenidele valgustundlik, mispärast tajub ta ümbritsevat mitte ainult silmade, vaid ka naha abil. Arvatakse, et värvuse muutmine on kaheksajalgade jaoks nagu pilgutamine või hingamine, sest see võib juhtuda nii tahtlikult kui ka tahtmatult. 

Kaheksajalg on väga kiire ujuja. Ta võib tänu oma pehmele kehale mahtuda ka kõige pisematesse pragudesse, kui ava on suurem kui tema lõuad, mis on keha kõige tugevam osa. Kui vaenlase haardest pääsemine on lootusetu, võib kaheksajalg ühe oma kombitsatest keha küljest lahti lasta ning selle hiljem tagasi kasvatada. Lisaks võib ta vaenlast või saaki hammustada, mille tulemusena eraldub mürgine sülg. 

Kui ta tunneb ennast ohustatuna, laseb ta välja tindipilve, mis piirab vaenlase vaatevälja ja haistmismeelt ning võimaldab põgeneda. Tinti kasutatakse ka saagi püüdmisel, et see halvatuks muutuks. Kui kaheksajalg ei jõua oma tindipilvest eemalduda, võib see talle ohtlik olla.

Vaata ka

• Ennustaja Paul

Viited