Kai Saks (aastani 1976 Kai Viileberg; sündinud 30. juulil 1955 Tartus) on eesti arstiteadlane ja kardioloog.
Kai Saks on Karl ja Laine Viilebergi tütar.
Lõpetas 1973 Tartu 1. Keskkooli, 1979 TÜ arstiteaduskonna, 1980 internatuuri Tartu Kliinilises Haiglas, meditsiinikandidaat (1987, Leningradi I Meditsiiniinstituut), väitekiri "Неинвазивное определение резервных возможностей сократительной функции миокарда у больных ишемической болезнью сердца". Täiendas end 1997 geriaatrias Clevelandis (Ohio, USA), 2005–06 Euroopa Vananemise Meditsiini Akadeemias. Oli 1980–81 Tartu Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi kardioloogia labori vanemlaborant, 1981–87 nooremteadur ja teadur, 1987–91 TÜ sisehaiguste propedeutika kateedri nooremteadur ja teadur, 1991–92 assistent ja vanemassistent, 1993–99 kardioloogiakliiniku dotsent, ühtlasi 1994–97 arstiteaduskonna prodekaan, aastast 2000 sisekliiniku dotsent.
Uurimisvaldkonnad: südamehaiguste ravi ja adaptatsiooni, gerontoloogia ja geriaatria. Euroopa Liidu 5. raamprogrammi projektide CARMA (2003–05) ja CareKeys (2003–06) Eesti töörühma juht. Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni esimees (aastast 2002), Eesti ja Euroopa kardioloogide seltside liige. Üle 210 teaduspublikatsiooni, sh 2 monograafiat, 6 raamatut.
"Neid inimesi, kes tahavad kaua elada, on tunduvalt rohkem kui neid, kes on nõus vanaks saama."
"Hirm vananemise ees võib tähendada seda, et oma tulevik mõeldakse juba ette viletsaks ja toimetulematuks. Mõttel on aga kalduvus teoks saada … Vananemisega ei ole mõtet võidelda."
Kai Saks Eesti Teadusinfosüsteemis ![]()