| Kajar Lember | |
|---|---|
|
Kajar Lember | |
| Kambja vallavanem | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 8. detsember 2025 | |
| XII Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 2011–2013 | |
| Tartu abilinnapea | |
|
Ametiaeg 2013–2016 | |
| Tabivere vallavolikogu esimees | |
|
Ametiaeg 2002–2009 | |
| Eestimaa Rahvaliidu peasekretär | |
|
Ametiaeg 2007–2008 | |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
16. september 1976 Kuressaare |
| Rahvus | eestlane |
| Erakond |
Eestimaa Rahvaliit (kuni 2010) |
| Tegevusala | poliitik, ettevõtja, omavalitsustegelane |
Kajar Lember (sündinud 16. septembril 1976 Kuressaares) on Eesti poliitik, ettevõtja ja omavalitsustegelane. Alates 8. detsembrist 2025 on ta Kambja vallavanem.
Ta on olnud XII Riigikogu liige, Tartu linnavalitsuse rahanduse, linnavarade ja ettevõtluse valdkonna abilinnapea, Tabivere vallavolikogu esimees ning Rahvaliidu peasekretär. Lisaks poliitikale on ta tegutsenud ettevõtjana ning olnud seotud mitmete turismi- ja maaettevõtlusprojektidega, sealhulgas Vudila mängumaa ja Asva Viikingiküla rajamisega.
Lember lõpetas 1996. aastal Vana-Võidu Kõrgema Põllumajanduskooli ning 2004. aastal Audentese Ülikooli majandusteaduskonna. [viide?]
Aastatel 2004–2005 õppis ta Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži Euroopa õpingute magistriprogrammis. [viide?]
Kajar Lember kuulus kuni 2010. aastani Eestimaa Rahvaliitu, kus ta oli aastatel 2007–2008 erakonna peasekretär.
2010. aastal liitus ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ning valiti erakonna juhatusse.
2011. aastal lahkus ta Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast pärast talle esitatud kahtlustust. [viide?]
2012. aasta novembris liitus ta taas Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga.
2013. novembril 2025 valiti ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tartu piirkonna esimeheks.
Aastatel 2002–2009 oli Lember Tabivere vallavolikogu esimees. [viide?]
Aastatel 2004–2011 oli ta AS Emajõe Veevärk nõukogu esimees. [viide?]
Aastatel 2004–2005 töötas ta Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse konsultandina. [viide?]
Aastatel 2005–2007 töötas ta Rahandusministeeriumis rahandusminister Aivar Sõerdi nõunikuna. Samal ajal kuulus ta AS Elektriraudtee ja AS Teede Tehnokeskuse nõukogusse.
2007–2008 oli ta Eestimaa Rahvaliidu peasekretär.
2008. aastal rajas ta Kaiaveres kogupere mängumaa Vudila.
2011–2013 oli Lember XII Riigikogu liige. 2013. aasta novembris loobus ta Riigikogu liikme kohast.
2013. aasta novembris siirdus ta tööle Tartu linnavalitsuse rahanduse, linnavarade ja ettevõtluse valdkonna abilinnapeana.
Aastatel 2013–2016 töötas ta Tartu linnavalitsuse abilinnapeana.
Pärast avalikest ametitest taandumist tegutses ta ettevõtluses ning arendas turismi- ja maaettevõtlusprojekte.
2017. aastal alustas ta Asva Viikingiküla rajamist Saaremaal.
2018. aastal tunnistas Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ta 2019. aasta maaettevõtjaks.
2023. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Riigikokku valimisringkonnas nr 9 ning kogus 882 häält, kuid ei osutunud valituks. [viide?]
2025. aastal naasis ta aktiivsesse poliitikasse ning kandideeris kohalikel valimistel Tartu linnas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas.
2025. aasta kohalikel valimistel kogus ta Tartu linnas 376 häält.
8. detsembril 2025 valis Kambja Vallavolikogu Kajar Lemberi vallavanemaks. Vallavanema valimistel kogus ta 12 häält ning tema vastaskandidaat Alar Arukuusk 9 häält.
Vallavanemana juhib ta Kambja Vallavalitsuse tööd.
Lember on tegelenud ettevõtlusega turismi-, teenindus- ja põllumajandusvaldkonnas. Ta on olnud seotud mitmete piirkondlike arendusprojektidega, sealhulgas Vudila ja Asva Viikingiküla arendamisega.
2016. aasta mais pidas politsei Tartu tollase abilinnapea Kajar Lemberi kinni kahtlustatuna soodustuskelmuses, altkäemaksu andmises ja toimingupiirangu rikkumises. Kahtlustuse tõttu astus ta tagasi Tartu abilinnapea ametikohalt ja lahkus Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. [viide?]
2017. aasta märtsis esitas prokuratuur Lemberile süüdistuse.
2018. aastal kirjutas ERR, et Lemberi kohtuasi oli oluliselt kokku kuivanud ning suurem osa varasematest soodustuskelmuse episoodidest oli aegunud või menetlusest välja langenud.
2019. aastal mõistis Tartu Maakohus Lemberi kõigis süüdistustes õigeks.
2020. aasta veebruaris jättis Tartu Ringkonnakohus maakohtu õigeksmõistva otsuse muutmata.
Lõuna ringkonnaprokuratuuril oli võimalus ka ringkonnakohtu otsus riigikohtus vaidlustada, kuid sellest võimalusest otsustas prokuratuur loobuda ja seetõttu jõustus 2021. aasta märtsis ringkonnakohtu otsus, millega Lember mõisteti lõplikult õigeks nii korruptsioonisüüdistuses kui altkäemaksu võtmises.
2022. aastal avaldas Lember kriminaalmenetlust käsitleva raamatu „Jälitatav”. [viide?]
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kajar Lember |