Kanepipaber on paberiliik, mida valmistatakse hariliku kanepi kiududest. See on üks vanemaid teadaolevaid pabereid: seda on kasutatud juba antiikajast alates. Kanepipaber on tuntud oma vastupidavuse, pikaealisuse ja keskkonnasõbralikkuse poolest.
Kanepikiududest valmistatud paber on teada hiljemalt 2. sajandist eKr, mil seda toodeti Hiinas. Traditsiooni järgi leiutas paberi Cai Lun umbes aastal 105 pKr, kuigi arheoloogilised leiud viitavad varasemale kasutusele.
Kuni 19. sajandini valmistati suur osa maailma paberist kas kanepist või linast. Mitmed olulised ajaloolised dokumendid, sealhulgas varased käsikirjad ja trükised, on kirjutatud kanepipaberile.
Kanepipaberi tootmiseks kasutatakse peamiselt taime vartest saadavaid kiude. Protsess hõlmab järgmisi etappe:
Kanepikiud sisaldavad rohkem tselluloosi ja vähem ligniini kui puit, mistõttu on selle töötlemine mõnel juhul lihtsam ning lõpptulemus vastupidavam.
Kanepipaberil on mitmeid eeliseid:
Kanepipaberit peetakse keskkonnasõbralikumaks alternatiiviks puidupaberile, sest:
Siiski on kanepipaberi laialdast kasutust piiratud majanduslikud ja infrastruktuurilised tegurid.
Tänapäeval kasutatakse kanepipaberit: