Karin Aasma

Karin Aasma, 1960

Helju Karin Aasma (vahel ekslikult ka Aasmaa; 1950. aastani Isak; 17. märts 1926 Pärnu – 29. jaanuar 2012 Göteborg, Rootsi) oli eesti kunstiajaloolane.

Elulugu

Aasma sündis arhitekti ja joonistusõpetaja perekonnas. 1944. aastal lõpetas ta Pärnu Tütarlastegümnaasiumi ning põgenes Rootsi, kus jätkas 1946–48 õppimist Göteborgi tarbekunstikoolis. Hiljem õppis ta Göteborgi ja Stockholmi ülikoolis kunstiajalugu, etnograafiat ning klassikalist ja Põhjamaade arheoloogiat. 1960. aastal kaitses Aasma Göteborgi ülikoolis filosoofialitsentsiaadi kraadi väitekirjaga, mis käsitles 17. ja 18. sajandi Lääne-Rootsi kirikute sisekujundust.

1964–66 töötas Aasma Göteborgs Historiska Museumis intendandina, 1966–76 Göteborgs Konstmuseumis lektorina, 1976–90 õpetas Göteborgi ülikoolis kunstiajalugu ning 1976–91 oli Röhsska Konstsljödmuseetis lektor ja intendant.

Karin Aasma oli Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) liige. Ta kuulus ka rootsi muuseumitöötajate ühendusse Svenska Museimannafören ning 1951. aastast eesti naiskorporatsiooni Filiae Patriae.

Ta oli kogumiku "Allmogekulturen i Estland" toimetaja ja kaasautor (Nordiska museet, 1980), kirjutades artikleid eesti kultuurist. Raamatus "Ösels kyrkor" andis ta ülevaate Saaremaa keskaegsetest kirikutest. Aasma pidas loenguid ka Eesti kunstist, sealhulgas ehituskunsti ajaloost. Samuti osales ta Rootsi kirikutest rääkiva sariväljaande koostamises.

2005. aastal pälvis Karin Aasma Eesti Komiteelt auhinna eesti kultuuri tutvustamise eest.

Karin Aasma oli abielus tehnikadoktor Felix Aasmaga, neil sündis poeg ja kaks tütart.

Teoseid

Viited

  1. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. jaanuar 2022. Vaadatud 29. oktoobril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Kirjandus

Välislingid