Karl Kider (13. aprill 1882 Kogula vald, Valjala kihelkond Saaremaa kreis – 27. märts 1946 Kodasoo, Kuusalu vald, Harju maakond) oli eesti ajakirjanik, pedagoog ja kirjanik (kirjanduslik pseudonüüm Redik Soar).
Karl Kider sündis Valjala kihelkonnas Kirikukülas, käis Valjala külakoolis, Valjala kihelkonnakoolis ja seejärel Kuressaare linnakoolis. Ta oli 1901–1905 ilmunud Kuressaare Poeglaste Gümnaasiumi ajakirja „Nooreestlane“ toimetaja koos Johannes Aaviku ja Villem Ridalaga. Kuressaare nooreestlaste tuumik oli Helmi Jakson, Linda Klauren, Edith Reichardt, Karl Kider, Aleksander Jakson, Reinhold Paas, Villem Grünthal-Ridala, Aleksander Martiesen, Johannes Aavik. Hiljem omandas ta õpetajakutse pedagoogilistel kursustel Valgas ja Haapsalus. 1901–1902 oli poskontori ja rentei ametnik Kuressaares, Valga karskusseltsi ja "Säde" laulukoori, 1904. aastal Valga Säde näiteringi näitejuht.
Karl Kider töötas aastaid õpetajana: Oru ministeeriumikoolis Läänemaal (1906–1907), köster-kooliõpetaja Eesti asundustes Kaukaasias ja Krimmis (1907–1911), Põltsamaa ja Viljandi kihelkonnakooli õpetaja (1912–1913), Kodasoo algkoolis Harjumaal (1924–1944).
Oli mobiliseeritud Venemaa keisririigi sõjaväes 1915–1917. Osales Eesti rahvusliku sõjaväe loomisel, ta oli Peterburis Eesti Sõjaväelaste Keskkomitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige ja töötas ta ajakirjanikuna Tallinnas, oli 1918 Eesti Sõjaväeosade häälekandja "Eesti Sõjamees" toimetaja, töötas Tartus, Kuressaares (1919) "Saarlase" ja (1919–1920) "Meie Maa" toimetajana ja Võrus (1922–1923) "Võrumaa" toimetajana, (1923–1926) "Ühistegeliste Uudiste" toimetaja.
1921. aastal avaldas ta Tartus, Redik Soare nime all oma esimese raamatu „Esimesilt päevilt“.