Karl Oole

Tõstmine
RiikEesti
14. koht1936Poolraskekaal

Karl Oole (13. jaanuar (vkj) / 26. jaanuar 1907 Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 21. veebruar 1961 Tallinn) oli eesti poksija ja tõstja ning tõstetreener.

Ta õppis Tartus õhtugümnaasiumis ja Tallinnas kolledžis.

Teenis aastatel 1928–1936 Eesti merejõududes miiniveeskja-traaleril Suurop minööri-nooremallohvitserina.

Nõukogude-Saksa sõja ajal oli Punaarmees Eesti Laskurkorpuses, 1946. aastal demobiliseeriti.

Poksijana

Oole osales 1925. aastal Harry Adolfi korraldatud Tartu Kalevi esimestel poksikursustel, võitis Eesti meistrivõistlustel 1927. aastal poolraskekaalus (kuni 175 naela ehk 79,4 kg) pronksmedali ja 1928. aastal raskekaalus (üle 175 naela ehk 79,4 kg) hõbemedali.

Tõstjana

Tõstmist hakkas Oole harrastama alles 1931. aastal.

1936. aasta Berliini olümpiamängude tõstevõistlusel sai ta poolraskekaalus (kuni 82,5 kg) tulemusega 320 (87,5 + 100 + 132,5) 14. koha.

Tuli 1931. ja 1936. aastal Eesti meistriks. Püstitas 1936. aastal rebimises Eesti rekordi (105 kg). Kuulus kuus korda Eesti tõstekoondisse.

1941. ja 1947. aastal tuli Eesti NSV meistriks.

Tõstekohtunikuna

Ta oli tõstekohtunik, sai 1948. aastal vabariikliku kategooria kohtunikuks.

Treeneri ja sporditegelasena

Oole oli Spartaki ja Kalevi tõstetreener ning tõstespordisektsioonide juht. Aastatel oli ta 1949–1950 Tõstespordisektsiooni presiidiumi liige.

Viited

  1. ↑ EELK Torma Maarja kogudus. Ristitud 1905–1913. EELK Torma Maarja koguduse arhiiv
  2. ↑ Allohvitseride atestatsioonid. Oole, Karl Augusti p. Eesti Rahvusarhiiv, RA ERA.495.8.2730
  3. 1 2 "Karl Oole". Spordileht nr 16, 24. veebruar 1961. Lk 8

Kirjandus

Välislingid