Karl Rebane

Karl Rebane

Karl Rebane (11. aprill 1926 Pärnu – 4. november 2007) oli eesti füüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1961. aastast). 1973–1990 oli Eesti Teaduste Akadeemia president.

Haridustee

Karl Rebane õppis aastatel 1933–1941 Pärnus, 1942–1943 mittetäielikus keskkoolis Verhne-Uralskis ja 1947. aastal lõpetas Tallinna 2. Keskkooli. Aastatel 1946–1949 oli Rebane Tallinna Polütehnilise Instituudi ettevalmistusosakonna õpilane ja elektrotehnika teaduskonna üliõpilane, seejärel õppis Leningradi Riiklikus Ülikoolis füüsikat, ülikooli lõpetas 1952. aastal.

1955. aastal kaitses ta Leningradi Riiklikus Ülikoolis füüsika-matemaatika kandidaadi väitekirja ”Электронные состояния в неупорядоченной конденсированной фазе (одномерная модель)”. 1965. aastal kaitses Valgevene Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudis füüsika-matemaatikadoktori väitekirja ”Метод моментов и колебательная структура спектров примесных металлов”. 1968. aastal anti talle professori kutse teoreetilise ja matemaatilise füüsika ning tahke keha füüsika alal (VAK).

Töökäik

Aastatel 1941–1942 töötas Karl Rebane Tšeljabinski oblasti Verhneuralski rajooni kolhoosis põllutöölisena, 1943–1946 võttis sõdurina osa Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse lahingutest ja sai haavata novembris 1944.

Aastatel 1958–1968 töötas Karl Rebane Tartu Riiklikus Ülikoolis teoreetilise füüsika õppejõuna, eksperimentaalfüüsika kateedri organiseerija ja juhatajana. Aastatel 1976–1993 organiseeris ta koos Füüsika Instituudiga laseroptika ühiskateedri ja oli selle juhataja. Alates 1994. aastast oli Karl Rebane Tartu Ülikooli emeriitprofessor, 2005–2007 Füüsika Instituudi erakorraline vanemteadur.

Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks valiti ta 1961. aastal teoreetilise füüsika alal, akadeemikuks 1967.

Eesti Teaduste Akadeemiaga oli Karl Rebase tegevus seotud alates 1956. aastast: 1956–1964 oli ta Füüsika ja Astronoomia Instituudi vanemteadur ja teadusala asedirektor, 1964–1968 füüsika, matemaatika ja tehnikateaduste osakonna akadeemik-sekretär, 1968–1973 asepresident ja 1973–1990 Eesti NSV Teaduste Akadeemia president. 1973–1976 oli Karl Rebane Füüsika Instituudi direktor, 1990–1992 laboratooriumijuhataja ja peateadur, 1993–1996 Kosmoseuuringute Keskuse ja Eesti Biokeskuse peateadur. 1996. aastast oli ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor.

Liikmesus

  • 1961 valiti Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks
  • 1976 valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia (alates 1992 Venemaa Teaduste Akadeemia) kirjavahetaja-liikmeks ja 1987 akadeemikuks optika alal.
  • Euroopa Kunstide ja Teaduste Akadeemia (Salzburg) liige
  • Euroopa Akadeemia (London) liige
  • Eesti Füüsika Seltsi liige
  • Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi (Tallinn) teadusnõukogu liige
  • New York Academy of Sciences liige
  • Ülemaailmse Teadlaste Föderatsiooni liige
  • Rahvusvahelise Teaduskultuuri Keskuse Maailma Laboratooriumi Eesti haru direktor
  • Itaalia Füüsika Seltsi liige
  • Eflore Majorana nim Rahvusvahelise Teaduskultuuri Keskuse (Erice, Itaalia) liige
  • Keskkonnaseisundi Simuleerimise Ühingu (Saksamaa) liige
  • A. F. Joffe nim. Füüsika-Tehnika Instituudi (Peterburi) auliige

Karl Rebane oli füüsikaajakirjade "Optika i Spektroskopia" ning "Fizika Tverdogo Tela" (mõlemad Peterburis) toimetuskolleegiumi liige.

Teadustöö

Akadeemik Karl Rebase pikaajalisest teadustööst moodustas olulise osa loodusteadustes ja tehnikas teoreetiline füüsika rakendatult optikas ja tahke keha füüsikas; optilised katted; lisanditsentrite sekundaarne kiirgus, foononvabad jooned kui Mössbaueri γ-resonantsjoone optiline analoog; spektrite püsisälkamine ja selle rakendusi; ühe lisandimolekuli spektroskoopia jt.

Peale selle avaldas ta töid filosoofiat füüsikaga siduvate küsimuste kohta, milles käsitles entroopiaprobleeme keskkonnahoius, maaväliste tsivilisatsioonide otsinguis, põhjuslikkust ja vaba tahet füüsikas ning kõrgtehnoloogilise terrorismi ohtu kaasaegses maailmas.

Karl Rebane oli enam kui 300 teadustöö ja koos kaasautoritega kuuma luminestsentsi avastuse autor.

Teaduskorralduslik tegevus

  • 1958–1960 TRÜ eksperimentaalfüüsika kateedri organiseerija ja juhataja
  • 1973–1976 Füüsika Instituudi loomise organiseerija
  • 1976–1993 Füüsika Instituudi laseroptika ja TRÜ ühiskateedri organiseerija ja juhataja
  • 1979–1991 NSV Liidu TA Ühendatud Optikanõukogu esimees (ühendas spektroskoopia, luminestsentsi, laserite ja mittelineaarse optika ning holograafia)
  • 1976–1985 Euroopa Füüsikaühingu nõukogu ja täitevkomitee liige
  • 1989–1992 Rahvusvahelise Optikanõukogu liige ja asepresident

Teoseid

Tunnustus

Lahingus osalemise ja haavatasaamise eest 22. novembril 194 Sõrve poolsaarel 45 mm otsesihtimisega suurtüki meeskonnas 917. Laskurpolgus autasustati teda medaliga „Vapruse eest“. Sellele järgnesid kõik Nõukogude Liidu endistele rindemeestele pärast sõda üldkorras ette nähtud ordenid ja umbes 10 medalit.

Mälestuse jäädvustamine

2018. aastal asutati Špolski, Rebase ja Personovi nimeline rahvusvaheline teaduspreemia.[viide?]

Isiklikku

Tema vennad olid Jaan Rebane, Toomas Rebane, Jüri Rebane ja õde oli Miina Rebane. Tema abikaasa oli Ljubov Rebane, nende lapsed Inna Rebane ja Aleksander Rebane.

Karl Rebane on maetud Pärnu Metsakalmistule.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 417–418.
  2. 1 2 Teaduste Akadeemia ajalugu
  3. ↑ Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus (2013). Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide, (M) N-Sap. Veebiväljaanne: s.n. Lk 1077.
  4. ↑ Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi ajalugu (24.11.2012).
  5. ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.

Välislingid