| kate keel | |
|---|---|
| Hääldus | [kɔtɛ] |
| Kõneldakse | Paapua Uus-Guinea |
| Piirkonnad | Morobe provints, Finschhafeni linn |
| Kokku kõnelejaid | 20 000 |
| Keelesugulus |
Paapua keeled Üld-Uus-Guinea keeled Finisterre-Huoni keeled Huoni keeled idahuoni keeled kate keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | kmg |
Kate keel (Kai, Kate Dong, Kâte, kate) kuulub Paapua keelte Üld-Uus-Guinea hõimkonna Finisterre-Huoni keelte hulka. Paapua Uus-Guinea piirkond on keelelise varieeruvuse tiheduse poolest maailmas esikohal. Kate keele dialektid on Magobineng (Bamota), Parec, Wamora (Wamola), Wana, Wemo. Need dialektid võivad olla ka iseseisvad keeled. Emakeelena kõnelejaid on kokku 20 000. Paapua Uus-Guinea Evangeelne Luterlik Kirik kasutab kate keelt kirikukeelena, mistõttu on selle keele teise keelena kõnelejaid 80 000. Keele emakeelena kõnelejate kirjaoskuse protsent on 25–50%, teise keelena kõnelejate hulgas on kirjaoskuse protsent 50–75%. Kirjasüsteemiks on ladina kiri. Keelt kõneldakse Paapua Uus-Guinea riigis, täpsemalt Morobe provintsis Finschhafeni linnas.
Vokaali â foneetiline transkriptsioon on [ɔː].
| eesvokaalid | tagavokaalid | |
|---|---|---|
| kõrged vokaalid | i | u |
| keskkõrged vokaalid | e | o |
| madalad vokaalid | a | â |
Kõrisulghäälik c esineb ainult pärast vokaali ja saksa keeleteadlane Pilhofer kirjeldab seda kui vokaali omadust, mis aitab eristada näiteks sõna bo (suhkruroog) sõnast boc (väga) ja si (istutus) sõnast sic (puljong). Konsonant z esineb ainult vokaalide vahel ja ʒ ainult morfeemi alguses. Tähed q ja q (q tegelik kirjapilt arvutikirjas puudub) häälduvad vastavalt [kp] ja [gb].
| labiaalid | labiovelaarid | dentaalid | alveopalataalid | velaarid | glotaalid | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| helitud konsonandid | p | q | t | z | k | c |
| helilised konsonandid | b | q | d | ʒ | g | |
| prenasaalid | mb | ŋq | nd | nʒ | ŋq | |
| nasaalid | m | n | ŋ | |||
| helitud frikatiivid | f | s | h | |||
| helilised frikatiivid | w | |||||
| verberandid | l | |||||
| aproksimandid | j |
Kate keeles esineb nii eksklusiivne kui ka inklusiivne I isiku asesõna, arvatavasti austroneesia keelte mõjutuste tõttu. Paapua keelte hulgas on kate keelele iseloomulik eristus inklusiivse ja eksklusiivse esimese isiku vahel vähelevinud.
| Isik | Ainsus | Mitmus | Kaksus |
|---|---|---|---|
| I isik (eksklusiivne) | no | nâŋe | nâhe |
| I isik (inklusiivne) | - | nâŋac | nâhâc |
| II isik | go | ŋoŋe | ŋohe |
| III isik | e | jaŋe | jahe |
| Mu Ʒeri dâŋ | üldine tervitus |
| Furi biaŋ | hommikune tervitus |
| Ʒâaŋ biaŋ | lõunane tervitus |
| Owâ biaŋ | pärastlõunane tervitus |
| Gum biaŋ | öine tervitus |
| No sone? | Kuidas sul läheb? |
| Wofuŋ Jesu Mesia ele miti qâlicne ʒi | uus testament kate keeles |
| 1 | mocjahoŋ | üks |
| 2 | jojohac | kaks |
| 3 | johacâmoc | kolm |
| 4 | johacâjohac | neli |
| 5 | memoc | viis |
| 6 | memoc â memocko mocjahoŋ | kuus |
| 7 | memoc â memocko jojohac | seitse |
| 8 | memoc â memocko johacâmoc | kaheksa |
| 9 | memoc â memocko johacâjohac | üheksa |
| 10 | mejohac | kümme |
