
Kati Saara Murutar (sünninimi Kati Vasar; 2010. aastani Kati Murutar; 2010–2011 Kati Murdmaa, 2011–2020 Kati Saara Vatmann, 2020–2022 Kati Saara Borodina; sündinud 21. märtsil 1967 Tallinnas) on eesti ajakirjanik, kirjanik ja õpetaja.
Ta on lõpetanud 1985. aastal Pärnu 4. Keskkooli, Pärnu Kunstikooli esimeses lennu ja 1990. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse erialal. Ta tantsis 12 aastat Aita Indriksoni balletistuudios Pärnu teatri juures.
Ta on õpetanud Emajõe Keeltekoolis ning eraõpetajana eesti keelt ja kirjandust, filosoofiat ja kommunikatsiooni. Ta on olnud õpetaja ka Tartu Forseliuse Koolis, ettevõtluskõrgkoolis Mainor ja Eesti Lennuakadeemias.
Ta töötas pikka aega vabakutselise ajakirjanikuna ning ajakirjanduslikku toodangut müüs ajalehtedele ja ajakirjadele firma OÜ Aabrami Hobulausujad kaudu.
Ta osales 2004. aastal tõsielusarjas "Džunglistaar".
2020. aastatel juhib Murutar Rapla maakonnas Südamesalus looduslik-loovat kultuurikeskust ja korraldab avatud talude päevi.
Ta töötas aastatel 2021–2025 Raplamaa Rakenduslikus Kolledžis (varem Kehtna Kutsehariduskeskus), õpetades Kehtnas ja Vana-Vigalas eesti keelt ja kirjandust.
Lisaks õpetas Murutar 2019-2025 eesti keelt keeltekoolides tasemetel: A2,B1, B2,C1.
Alates 2025. aastast töötab AS-i Dialoog koolituskeskuses eesti keele täienduskoolitajana.

Esimene avalik töö oli joonistus "Paraadile!", mis ilmus ajakirja Täheke 1974. aasta viiendas numbris. Temalt on ilmunud 60 raamatut, kümmekond näidendit-lavastust. Aastatel 1995–1996 oli Kati Murutar "Õnne 13" stsenarist.
"Naisena sündinud", "Kati Jututar", "Mina ise ju!", "Õnne tänava lood" I-III, "Abitu", "Mustlasena sündinud", "Ettevaatust, Emma!", "Igavestel alleedel – Barbara von Tiesenhusen", Isadora Duncan ja Marlene Dietrich, Puugid kuubis, Kümme neegrit Katjušaga, Kuhu kuningad kadusid?, Tuudur, prints ja gripp, Džungliseaduste vangid, Viimnekuu, Lagerii, Eedeni aed, Üdini tungimine – luuüdi siiramine 15 aastat Eestis – professor Hele Everaus, Naisena sündinud 20 aastat hiljem, 90 kammi – ESTIKO kontsern 90, Multiresistentne Mamma Bakter – professor Marika Mikelsaar 70, Õnne hääl, Egiptuse eha – vana tsivilisatsiooni lõpp, Ohtlik lend I-IX, Ja mere ääres väike maja, Vigursaetud puitskulptuurid, Hingake! – professor Mart Kull, Jänkujuss – kevad voolab, Talv Eedenis, Projektilaps Pärnust, Kättemaksukontor I-III, Tuusik teisele kaldale, Anita ja UFO, Röövlirahnu Martin, Kodutunne – ärge jätke mind üksi
Marlene; Tuudur, Plutt ja Magdaleena; Ja siis tuli Prints; Eestlaste neli kuningat; Söödi armastusest ära; Mina, naine!; Kurge oodates.
Tema isa oli laulja Harri Vasar ja ema Ille Vasar. Tema vanem vend oli karikaturist Aarne Vasar, noorem vend Lauri Vasar on ooperilaulja, isapoolne tädipoeg on Lauri Saatpalu ja onupoeg Aivar Mäe.
20 aastat kestnud abielust Alo Murutariga on tal viis last. Poeg Richard Murutar (telesaate "Ajujaht" võitja), tütar Margareta, tütar Brigita Pruul (osales lauljana konkursil Eesti Laul 2014), poeg Aleksander, tütar Maria Indira (on tiktokker).
2010. aastal abiellus Kati filmimees Peter Murdmaaga, see liit kestis viis kuud (abielu lahutati 2011).
2011. aasta mais abiellus ta Tarmo Arumetsaga, kuid suhe jäi 3,5 kuu pikkuseks. Järgmisel aastal nad ka lahutasid.
2011. aasta augustis tabati Murutar kahel korral autoriroolist alkoholi tarvitanuna, tema sõnul näitas alkomeeter promille südamerohtude tarvitamise tõttu.
7. juulil 2020 abiellus ta perekond Kraftide Altveski vesiveski rentniku Robert Borodiniga. See kooselu algas juba 2017. aastal ja kestis kuni 2021. aasta maini, mil Kati kolis koos noorima tütre Maria Indiraga merekonteinerisse. Septembrist 2022 on Kati perekonnanimi taas Murutar.
Kati Murutarile kuulub Südamesalu kinnistu ja vabaõhu katedraal, mida ümbritseb Pokumaa ning mida hooldavad tema hobused.
| Tsitaadid Vikitsitaatides: Kati Saara Murutar |