
Katusekate on katust kattev materjal.
Tüüpiline katusekatte paksus sõltub selle paigalduskohast, vajadustest ja tingimustest. Katusekate on katuse kõige ülemine kiht, mis peab taluma vihma, rahet, füüsiliselt tekitatud kahju ning infrapuna- ja UV-kiirgust.
Katusekatted pole mõeldud inimtegevuse talumiseks, seega pole sõidukite kasutamine katusekattel soovitatav.
Katusekate on õmblusteta ning kui seda paigaldada korrektselt, siis on võimalik peaaegu kõik katuselekked iga materjali puhul ära parandada. Katusekatted võivad pea iga katuse eluiga pikendada ning need kaitsevad päikese ja ilmastikuolude eest. Samas esineb ka erandeid, näiteks spetsialistid ei soovita olemasoleva sindli peal kasutada külmkatteid, sest see meetod võib põhjustada niiskus- ja veekahjustusi.
Lamekatused jagunevad konstruktsiooni järgi järgmiselt:
Kasutuse järgi jagunevad katused kaheks: tavakatusteks, mille kattepinnakalle on 1:40, ja käidavateks katusteks, kuhu kuuluvad katused, kus on ette nähtud inimeste või sõidukite liiklus (terrassid, rõdud, aedkatused), nende minimaalne kalle on 1:100.
Veeäravoolu järgi jagunevad katused samuti kaheks: sisemise veeäravooluga, mille puhul vesi juhitakse katuse pinnalt kogumislehtrite kaudu hoonesisestesse veeäravoolu torudesse, ja välise veeäravooluga, mille korral langeb vesi üle räästaserva või korraldatud veeäravoolu puhul vihmaveerennidesse.