Keelemudelid modelleerivad jadasid (näiteks lauseid) elementide (näiteks tähtede või sõnade) järgnevustena. Stohhastilistes keelemudelites on need elemendid juhuslikud suurused ja moodustavad diskreetse ajaga juhusliku protsessi. Selleks et sama mudelit saaks rakendada erineva pikkusega jadade korral, märgitakse nende algus ja lõpp tavaliselt täiendavate juhuslike suurustega ja , millel on eriline väärtus (võimalik tähistus: ). Konkreetse jada tõenäosust saab siis formuleerida konjunktsiooni
Sõnadega: jada tõenäosus on korrutis järjekordsete elementide tõenäosustest eelnevate elementide korral.
Et mudelis kasutatakse korral alati väärtust (peaaegu kindel), siis. Selle teguri võib seetõttu välja jätta.
Erinevad stohhastilised keelemudelid erinevad selle poolest, kuidas nad modelleerivad tinglikke tõenäosusi . Juhtumit ei pruugita käsitleda eraldi. Sel juhul käsitletakse seda nii, nagu oleks ka jada element (näiteks sõna).
Artikli kirjutamine on sel kohal jäänud pooleli, jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (Veebruar 2026)
↑Yoav Goldberg. 'Neural Network Methods for Natural Language Processing, Morgan & Claypool Publishers 2017, ISBN 978-1-62705-295-5, ptk 9, Language Modeling, lk 105
↑Stanley Chen, Joshua Goodman. An Empirical Study of Smoothing Techniques for Language Modeling. – Aravind Joshi, Martha Palmer (toim). Proceedings of the 34th Annual Meeting of the ACL. Juni 1996. [https://arxiv.org/pdf/cmp-lg/9606011.pdf Veebis.
↑Nii kasutab ka Goldberg (2017), kuid mõnikord ilma algus- ja lõpumarkerita; algusmarker on seal asemel ja lõpumarker ; Collinsil (2013) on lõpumarker STOP