Kehra Gümnaasium

1850–1918 Kehra Külakool ja Vallakool

1850 ehitati Kehra külasse jõe äärde koolimaja. Koolitöö algas mõni päev enne mardipäeva.

Esimene õpetaja oli Jakob Jäger.

Õpetati lugemist, kirjutamist, laulmist ja rehkendamist.

Kooli pidas üleval mõisahärra.

1918–1940 Kehra Algkool

1. novembrist 1919 paiknes Kehra 4-klassiline Algkool riigimõisalt renditud 1914. aastal ehitatud mansardkorrusega puumajas, mis seisis raudteeülesõidust paremat kätt Anija tee ääres. Hoone hävis sõja ajal.

Õpetati emakeelt, kodulugu, matemaatikat, looduslugu, maateadust, ajalugu, saksa keelt, joonistamist, laulmist, käsitööd ja võimlemist.

1928/1929. õppeaastal sai kool 6-klassiliseks algkooliks. Kooli pidaja oli Anija vald.

1938. aasta 11. septembril hakati arhitekt Erich Jacoby projekti järgi ehitama Kehra mõisapargi äärde uut koolimaja.

Uus koolimaja aadressil F. R. Kreutzwaldi tänav 4 õnnistati sisse 8. oktoobril 1939. See valge maja oli tol ajal suurim ja moodsaim maakoolimaja Harjumaal.^[viide?]

Õpilasorganisatsioonidest tegutsesid Eesti Noorte Punane Rist, Lootusliit, noorkotkaste ja kodutütarde rühmad.

1940–1944 Kehra 6-klassiline Algkool ja Üldhariduslik Täiendkool

Kooli tüüp oli mittetäielik keskkool, avatud oli seitse klassi.

Sõja ajal kasutati koolimaja ka mobiliseeritute väljaõppe laagripaigana.

Koolimajas elas kirjanik Richard Roht, kelle abikaasa oli õpetaja.

1944–1946 Kehra Mittetäielik Keskkool

Kool oli 7-klassiline.

Uued õppeained olid vene keel, konstitutsioon, sõjaline õpetus.

Eesti-aegsete noorsooühenduste tegevus oli lõpetatud, loodud olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid.

Kool kuulus riigile.

1946–2007 Kehra Keskkool

• 1946 – kool alustas tööd keskkoolina. Kooli juures avati ka vene õppekeelega klassid. Kool töötas sellest ajast alates kahes vahetuses.
• 1946 – koolimajas kohandati kaks ruumi internaadiks. Hiljem koliti internaat Kehra külasse Pirgule, sealt omakorda Raja tänavale.
• Koolis tegutses rahvatantsurühm õpetaja Helmi Hindrikuse juhtimisel.
• 1950 – Kehra Keskkooli esimeses lennus lõpetas 14 õpilast. Klassijuhataja oli Alfred Grents.
• 1950 – koolis tegutsesid naiskoor ja meeskoor Johannes Luo eestvedamisel, segakoor Herbert Vinbergi juhtimisel, mudilaskoor Vanda Ranne juhtimisel.
• 1951. aasta sügis – koolimaja kõrvale hakati rajama kooli staadionit ja lasketiiru.
• 1957 – kooli direktoriks sai 26-aastane Johannes Kork, kes hakkas võitlema uue koolimaja eest.
• 1960 – mõisapargis ehitati välja palliplatsid (käsipall, korvpall, tennis). Talvel oli seal liuväli.
• 1961. aasta 8. november – kool kolis uude neljakorruselisse koolimajja, kus lisaks ilusatele heledatele klassiruumidele olid järgmised kabinetid: bioloogia, keemia, füüsika, muusika, poistele puidu- ja metallitööklass, tütarlastele käsitööklass ning õppeköök. Kooli võimla oli sel ajal ainuke täismõõtmes võimla Harjumaal. Vanasse koolimajja asus internaat. Kool töötas kakskeelsena ja kahes vahetuses.
• 1962 – koolimajas alustas allüürnikuna tegevust Kehra Lastemuusikakool, praegune Kunstidekool.
• 1968 – esimene vene keskkooli lend lõpetas 16 õpilasega, klassijuhataja Mall Peletskaja.
• 1975 – vana maja juurdeehitisena saadi uus internaat ning 1. septembril alustasid algklassid õppetööd vanas koolimajas. Kool hakkas töötama ühes vahetuses.
• 1975–1985 – ehitati välja ja sisustati ainekabinetid. Õppetöö viidi koduklassidest üle aineklassidesse.
• 1984. aasta 14. mai – väikese koolimaja katus põles.
• 1988 – likvideerusid nii pioneeri- kui ka komsomoliorganisatsioon.
• 1988 – kooli aulas lehvis esimest korda sinimustvalge lipp ja tähistati jõule.
• 1991 – kool sai munitsipaalkooliks. Kooli pidajaks sai Kehra linnavalitsus.
• 1998 – kooli internaat lõpetas tegevuse.
• 1998. aasta 4. juuni – kooli külastas Eesti president Lennart Meri.
• 2000 – Kehra kool tähistas oma 150. aastapäeva. Selleks puhuks anti välja Kehra kooli ajalugu käsitlev juubeliraamat.
• 2002. aastast alates on kooli pidaja Anija vald.
• 2005. aasta 18. veebruar – avati pidulikult koolimaja juurdeehitis – spordihoone ehk Anija valla spordikeskus. Spordihoone ühendati koolimajaga aula eest algava galerii kaudu.
• 2005/2006. õa – kool ühines hilise keelekümbluse programmiga: vene kooli kuuendas klassis hakkasid õpilased omandama osa õppeaineid eesti keeles.
• 2006 – tegutsemist alustas T.O.R.E. – noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis.

Alates 2007 Kehra Gümnaasium

• 2007 – kool nimetati Kehra Gümnaasiumiks.
• 2006/2007. õa – vene kooli esimeses klassis alustati osalise varajase keelekümblusega.
• 2012 – kooli pidaja Anija vald renoveeris suure koolimaja.
• 2012/2013. õa – liituti varase täiskeelekümblusprogrammiga. Keelekümblusklassis toimub õppetöö eesti keeles.
• 2016/2017. õa – gümnaasiumi õppekava täiendati valikainetega. 2016. aastal oli valikus 29 valikainet.
• 2018. aasta kevad – algklasside maja hoovis avati linnulaulu kooliõu.
• 2018. aasta 8. november – algklasside majas eksponeeriti taas Viktor Turpi restaureeritud maali "Kalevi tulek" (kunstniku kingitus koolile 1939. aastast).