Klang ehk Kelang, ametlikult Klangi kuninglik linn (malai keelesBandaraya Diraja Klang, inglise keelesRoyal City of Klang), on linn, kuninglik linn ja Selangori osariigi endine pealinn Malaisias. See asub Klangi ringkonnas. See oli Selangori tsiviilpealinn varasemal ajastul enne Kuala Lumpuri ja praeguse pealinna Shah Alami tekkimist. Klangi ringkonnas asuv Port Klang on 2024. aasta seisuga maailmas 10. kõige suurema konteinerite liiklusega sadam.
Klangi kuninglik linnavolikogu ehk Majlis Bandaraya Diraja Klang teostab jurisdiktsiooni suurema osa Klangi ringkonnast üle, samas kui Shah Alami linnavolikogu teostab osalist jurisdiktsiooni Klangi ringkonna idaosas, Petalingi ringkonnast põhjas ja Selangori osariigi teistes osades, sealhulgas Shah Alami linnas endas.
2010. aasta seisuga oli Klangi linna rahvaarv kokku 240 016 (kesklinnas 10 445), samas kui Klangi ringkonna rahvaarv oli 842 146 ja kõigi Klangi vallavolikogu hallatavate linnade rahvaarv oli 744 062, mis tegi sellest Selangori osariigi suuruselt teise linna.
Nimi
Klang võis oma nime saada linna läbiva Klangi jõe järgi. Kogu jõe vahetus läheduses asuvat geograafilist piirkonda, mis algab Kuala Lumpurist ja kulgeb läände kuni Port Klangini, tuntakse Klangi oruna.
Üks populaarne teooria nime päritolu kohta on see, et see on tuletatud moni-khmeeri sõnast Klong, mis võib tähendada kanalit või veeteed. Teise võimalusena on väidetud ka, et see tähendab "ladusid" malai sõnast Kilang – vanasti oli see täis ladusid (kilang tähendab praegu "tehast").
Klang oli kunagi tuntud ka kui Pengkalan Batu, mis tähendas "kivist kai".
Erinevalt enamikust teistest Malaisia kohanimedest ei ole Klangi hiinakeelne nimi (hiina keeles 巴生; pinyin Bāshēng) malai kohanime otsene transkriptsioon ega tõlge, vaid tõenäoliselt transkriptsioon teisest malai sõnast Pasang, mis viitab Klangi orgu jõudvatele loodetele.
Kuninglik linn Klang on olnud inimasustuse koht juba eelajaloolistest aegadest. Linna lähiümbrusest ja linnast endast on leitud pronksiaja trumme, kirveid ja muid esemeid. Klangist leiti 2. sajandist eKr pärit pronksist kell, mis asub nüüd Briti Muuseumis. Klangist või selle lähedalt on leitud ka raudtööriistu nimega "tulang mawas" ("ahvi luud") ja pronksist trumm. Tinarikka Klangi oru ligipääsukohtade juhtimisel on Klang alati olnud strateegiliselt võtmetähtsusega. Seda mainiti teiste riikide sõltuvusena juba 11. sajandil. Klangi mainiti ka 14. sajandi kirjandusteoses "Nagarakretagama", mis pärineb Majapahiti impeeriumist, ning Klangi jõgi oli märgitud ja nimetatud Hiina admiral Cheng Ho varaseimatel merekaartidel, kes külastas Malakat aastatel 1409–1433.
Mao Kuni kaart Hiina teosest Wubei Zhi, mis põhineb Zheng He 15. sajandi alguse kaartidel, millel on näha Klangi jõe suudmeala (吉令港) ülemises vasakus nurgas
Klang oli 15. sajandil Malaka sultanaadi kontrolli all. Kuulus Tun Perak, Malaka suurim Bendahara, oli pärit Klangist ja temast sai selle territoriaalpealik. Malai annaalide kohaselt kukutasid Klangi inimesed kohaliku pealiku ehk penghulu ja palusid Malaka sultanil Muzaffar Shahil määrata ametisse uue, kelle juhiks määrati seejärel Tun Perak. Klang oli tuntud tina tootjana; Manuel Godinho de Erédia sõnul tootis see sada bari tina aastas, kui portugallased Malaka okupeerisid. Klang jäi aga pärast Melaka langemist portugallastele 1511. aastal malai kätte ja seda kontrollis Johor-Riau sultan. 17. sajandil hakkasid bugid asuma Selangori rannikupiirkonda, sealhulgas Klangi, ja 1766. aastal loodi Selangori sultanaat, mis seejärel kontrollis Klangi.
Klangi linnavolikogu hoone, esiplaanil vana Raja Mahadi kindluse värav
19. sajandil suurenes Klangi tähtsus oluliselt tinakaevandamise kiire laienemise tõttu, mis oli tingitud läänest pärit tinanõudluse suurenemisest. Soov kontrollida Klangi orgu viis otse Klangi sõjani (nimetatakse ka Selangori kodusõjaks) aastatel 1867–1874, mil Raja Mahdi võitles Raja Abdullahi vastu, et taastada oma sünniõigus territoriaalpealikuna. Klangi sõja ajal 1868. aastal viidi võimu asukoht Bandar Temasyasse Kuala Langati ja seejärel Jugrasse, millest sai Selangori kuninglik pealinn.
19. sajandil kasvas Klangi tähtsus oluliselt tina kaevandamise kiire laienemise tõttu, mis oli tingitud läänepoolsest tina nõudluse kasvust. Soov kontrollida Klangi orgu viis otse Klangi sõjani (nimetatakse ka Selangori kodusõjaks) aastatel 1867–1874, mil Raja Mahdi võitles Raja Abdullahi vastu, et taastada oma sünniõigus territoriaalpealikuna. Klangi sõja ajal, 1868. aastal, viidi võimukeskus Bandar Temasyasse Kuala Langati, ja seejärel Jugrasse, millest sai Selangori kuninglik pealinn.
Klang ei kaotanud aga oma tähtsust. 1874. aastal võttis Selangor vastu Briti saadiku, kes pidi sultanit "nõustama", ja Klangist sai Selangori Briti koloniaalvalitsuse pealinn aastatel 1875–1880. Seejärel viidi pealinn Kuala Lumpurisse seoses Kuala Lumpuri kasvuga tina kaevandamisest. Tänapäeval ei ole Klang enam osariigi pealinn ega valitseja peamine asukoht, kuid see on endiselt ringkonna keskus, millele see nime annab.
Kuni Port Swettenhami (nüüd tuntud kui Port Klang) ehitamiseni 1901. aastal jäi Klang Selangori tina peamiseks väljaveopaigaks ja selle positsiooni tugevdas Klangi oru raudtee valmimine Bukit Kudasse 1886. aastal, mis seejärel ühendati Klangiga raudteesilla, Connaughti silla kaudu, mis valmis 1890. aastal. 1890. aastatel soodustas selle kasvu veelgi ringkonna areng osariigi juhtivaks kohvi ja hiljem ka kautšuki tootjaks. 1903. aastal viidi kuninglik asukoht tagasi Klangi, kui sellest sai sultan Sulaimani (sultan Alauddin Sulaiman Shah) ametlik elukoht.
1890. aasta mais loodi Klangi linna haldamiseks kohalik omavalitsus nimega Klangi tervishoiuamet. Klangi ametlik piir määrati esmakordselt kindlaks 1895. aastal. Esimene maanteesild üle Klangi jõe, mis ühendas linna kahte osa, Belfieldi sild, ehitati 1908. aastal. 1926. aastal liideti Klangi ja Port Swettenhami tervishoiuametid ning 1945. aastal nimetati kohalik omavalitsus ümber Klangi linnavolikoguks. 1954. aastal sai linnavolikogust Klangi linnavolikogu pärast seda, kui kohalikud valimised korraldati liikmete valimiseks vastavalt 1950. aasta kohaliku omavalitsuse valimiste määrusele. 1963. aastal loodi Port Klangi ametkond, mis haldab nüüd kolme Port Klangi piirkonda: Northporti, Southpointi ja West Porti.
1971. aastal moodustati Klangi ringkonnavolikogu, mis ühendas lähedalasuvad Kapari ja Meru vallad ning Port Klangi. Pärast edasist ümberkorraldamist vastavalt 1976. aasta kohaliku omavalitsuse seadusele (seadus 171) nimetati Klangi rajoonivolikogu 1. jaanuaril 1977 Klangi munitsipaalvolikoguks (KMC) ja alates 5. veebruarist 2024 Klangi kuninglikuks linnavolikoguks (KRCC). Aastatel 1974–1977 oli Klang Selangori osariigi pealinn, enne kui valitsuse asukoht 1977. aastal Shah Alami kolis.
_(cropped).jpg)
