Pargi muudavad omapäraseks ümbritsevad ühe- ja kaherealised pärnaalleed, ristkülikukujulist põhiplaani läbib mööda kunagise Kauba tänava serva üherealine pärnaallee, murualadel kasvab leht- ja okaspuid ning põõsagruppe. Kaubahoovi platsi iseloomustavad kolm püramiidtamme ja kolm mitmeharulist ginnala vahtrat, Kaubamaja-poolsel avaramal platsil kasvavad neli torkavat kuuske ja kaks haljastuses harva esinevat Engelmanni kuuske, üks püramiidtammedest on dendroloogilise haruldusena määratud eriti väärtuslikuks puuks.
Pargis kasvas selle tippajal 18 liiki puittaimi, kokku 183 puud ja põõsast, neist 146 pärna, millest 138 moodustasid alleed, põõsarindes olid esindatud sirelid, läätspuud, tuhkpuud, ebajasmiin ja lumimari. Pargipuistu oli 2024. aastal elujõuline ning perspektiivne, alates aprillist 2026 on puude arv langenud 15 võrra ja eemaldatud on enamik põõsastest.
Kolmest küljest piiravad parki hooned, Küüni tänaval Tartu kaubahall ja GMP Plaza, Poe tänaval nõukogudeaegsed elumajad, Uueturu tänaval Tartu Kaubamaja. Tervikuna avatud on vaid Vabaduse puiestee poolne külg, millest teisele poole jäävad haljasala ja Emajõgi. Pargi Kaubamaja-poolses küljes Küüni tänava ääres on poolkaarekujuline laste mänguväljak.
Enne Teist maailmasõda paiknes sel kohal Tartu Kaubahoov. Kaubahoov hävis 1941. aasta juulis ning praeguse Keskpargi ala nimetati mõnda aega seal paiknenud pritsimaja tõttu Pritsumaja kvartaliks. Pritsumaja omakorda hävis sõjategevuse tagajärjel 1944. augustis-septembris ja pargiala tühjendati varemetest aastatel 1945–1947.
Linnaarhitekt Arnold Matteuse juhtimisel rajati Keskpark linna keskväljakuna, esialgu kavandati sinna kommunistliku partei ja täitevkomitee hooneid, kuid ressursside puudusel otsustati ala haljastada, istutati pärnaalleed, aga ka kuuski, hobukastaneid, sireleid, magesõstraid ja teisi liike. 1950. aastatel planeeriti ala täita hruštšovkadega, kuid linnaarhitektil õnnestus suunata need Tiigi ja Turu tänavale.
Hoonestamise vältimiseks rõhutas linnaarhitekt Matteus, et tegu on Kodusõja kangelaste väljakuga, vastavalt sellele paigutati 1967. aastal mälestuskivi tööliste, soldatite ja maatameeste saadikute nõukogu kunagisele asukohale endise pritsimaja kohal, nimetus Kodusõja Kangelaste Väljak kinnitati 27. detsembril 1973[viide?] ning 1978. aastal püstitati väljaku Vabaduse puiestee poolsesse serva endise Kaubahoovi kohale kodusõja kangelaste mälestusmärk. Pargi Emajõe-poolsele küljele rajati madal tribüün, kust poliitikud tervitasid tähtpäeviti paraade. Väljak nimetati ümber 7. detsembril 1989[viide?], tribüün eemaldati 1995. aastal[viide?].
Intervjuus 1981. aastal kinnitab Matteus, et kuigi Keskpark loodi taastamise korras projektita, on enam kui 30 aastaga sinna "kasvanud terve park" ja kuigi linnakeskus tühjaks jääda ei saa, on park looduskaitselise väärtusega: "Võib-olla on õigus, et tuleb siia neid puid võimalikult jätta."
Tänapäev
Autovabaduse puiestee juulis 2020
Tänapäeval on pargis pingid ja laste mänguväljak, seal korraldatakse näitusi, kontserte, terviseüritusi, Prima Vista traditsioonilist pargiraamatukogu koos luuleprõmmu, esitluste ja töötubadega jpm, suurürituste ja laatade ajal on pargis laste- jm atraktsioonid, huviüritused ning müügitelgid, pargis on näidatud vabaõhukino ja peetud välikontorit.
Pargi Emajõe-poolses küljes olev Vabaduse puiestee suletakse autoliiklusele eri ürituste tarbeks, 1996. aastast toimus seal igal aastal tänavareivFreedom Parade, seal korraldatakse traditsiooniliselt võidupüha paraadi, kus president tervitab tribüünilt kaitsevägesid, seal on Tartu Maratoni jooksumaratonide jm spordiürituste stardikoht.
2020. aasta suvel suleti Vabaduse puiestee autodele 9. juulist 8. augustini ning kujundati sellest "autovabaduse puiestee", kus paiknesid rula- ja korvpalliplats, lauatenniselauad, pikniku- ja koosolekualad, tantsuplats, bassein, kiiged, välilugemissaal, toimusid hommikujooga, tervise- ja kontsertprogramm, loodusmaja ja kunstimuuseumi tegevused jpm, 2021. aastast tungib autovabadus puiesteelt ka juba Keskpargi pinnale.
Hoonestamise plaanid
Keskpargi hoonestamise vastase petitsiooni sümboolne üleandmine Tartu linnavalitsusele aprillis 2021
Keskpargi hoonestamine oli pärast iseseisvuse taastamist esimest korda avalikult arutuse all 2004. aastal, kaaluti hoonestada endise Kaubahoovi krunt pargi Poe tänava poolses küljes. Pärast kaalumist otsustas linnavõim parki mitte hoonestada: "Me ei soovi siiski seda ala taashoonestada. See park on linna külalistele ja elanikele küllaltki omaseks muutunud ja peaks säilima."
Hoonestamine tuli uuesti kõne alla pärast Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi ühishoone arhitektuurikonkursi läbikukkumist Magistri tänava parkla kohale 2012. aastal. Tartu Kesklinna planeering 2016. aastast näeb ette Keskpargi Vabaduse puiestee poolse osa hoonestamise linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühendava kultuurikeskuse Siuru rajamiseks. Pargi hoonestamise plaanid on tekitanud vastuseisu üldplaneeringust alates, on koostatud petitsioone, pakutud alternatiivseid kontseptsioone pargi väärindamiseks ning otsitud kultuurikeskusele kohta mujal.
Allee viimase pärna langetamine 14. aprillil 2026
Aprillis 2026 võeti vahetult enne ametliku pesitsusrahu algust pargis maha 14 laialehelist pärna, üks hobukastan ja kümmekond põõsast. Looduskaitsjate sekkumise tõttu pääsesid mahavõtmisest ajutiselt üks laialeheline pärn, hall ebatsuuga ja kolm kuuske, kuna neil oli juba tuvastatud pesitsus.
Arheoloogia
Pargi alal on säilinud kesk- ja varauusaegne eeslinna kultuurkiht ning seoses kultuurikeskuse ehitusega viiakse seal läbi arheoloogilised väljakaevamised.
