| Keystone'i torujuhe | |
|---|---|
| Keystone Pipeline System | |
|
| |
| Üldandmed | |
| Asukoht |
Kanada Ameerika Ühendriigid |
| Ehituse algus | 2008 |
| Koordinaadid | Koordinaadid puuduvad! Aita lisada. |
Keystone'i torujuhe (inglise keeles Keystone Pipeline System) on naftajuhete süsteem Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. See jookseb Lääne-Kanada settebasseinist Albertas Illinoisi ja Texase rafineerimistehastesse ning Oklahoma terminalidesse.
Süsteemi kuulub neli torujuhet ehk faasi (Phase 1, Phase 2, Phase 3a ja Phase 3b). Aastal 2013 oli esimese kahe faasi läbilaskevõime Kesk-Lääne rafineerimistehastesses kuni 590 000 barrelit päevas. Kolmas faas suudab päevas Texase rafineerimistehastesse toimetada kuni 700 000 barrelit. Kokku rafineeriti Ameerika Ühendriikides päevas umbes 9,4 miljonit barrelit naftat.
Viiendaks faasiks on plaanitud ehitada Keystone XL Pipeline, mis ühendaks esimese faasi Alberta ja Nebraska lühemat teed pidi ja suurema juhtmega. Torujuhe KXL sai laiema avalikkuse tähelepanu osaliseks, kui keskkonnakaitsjad hakkasid rääkima sellega kaasnevatest keskkonnamõjudest. Aastal 2015 lükkas Ameerika Ühendriikide president Barack Obama KXL-i rajamise edasi. Aastal 2017 teatas president Donald Trump soovist projektiga jätkata. Aastal 2021 tühistas president Joe Biden Trumpi antud ehitusloa ning torujuhet ehitada plaaninud firma jättis plaani ära. Aastal 2026 taastas Trump KXL-i rajamise plaani, kuid uue plaani järgi tuleks torujuhe keskkonnamõjusid silmas pidades veidi teist trassi pidi.