Kliima

 See artikkel räägib ilmade režiimist; küla kohta vaata artiklit Kliima küla

Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane ilmade pikaajaline laad ja rütm.

Kliimat kirjeldatakse instrumentidega mõõdetatud eri näitajate abil. Need näitajad on nt õhutemperatuur, -niiskus ja -rõhk ning tuul, sademed ja muud meteoroloogilised elemendid. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate kaupa. Kliimanäitajad on ka ilmarekordid ja muud äärmused.

Kliimat uuriv teadusharu on klimatoloogia.

Piirkonna kliimat mõjutavad geograafiline asukoht (laiuskraad), reljeef, kõrgus merepinnast, veekogude lähedus ja hoovused. Kliimatüüpe klassifitseeritakse enamasti keskmise õhutemperatuuri ja/või sademete hulga ning nende tüüpiliste vahemike põhjal. Kõige rohkem kasutatakse Köppeni kliimaklassifikatsiooni. Thornthwaite'i süsteemis, mis on kasutusel aastast 1948, võetakse temperatuuri ja sademete hulga kõrval arvesse ka aurumist ning seda kasutatakse loomade liigirikkuse ja kliimamuutuste mõju uurimiseks.

Paleoklimatoloogia on teadusharu, mis uurib paleokliimat. Kuna kliimanäitajate mõõdetud andmed on olemas alles alates 19. sajandist, siis tehakse paleoklimatoloogias järeldusi kaudsete elutu loodusega seotud muutujate järgi, näiteks järvede ja jäässe aastatuhandete jooksul külmunud setete ning elusloodusest saadavate andmete järgi puurõngastest ja korallidest. Kliimamudelid on mineviku, oleviku ja tuleviku matemaatilised mudelid. Kliimamuutused esinevad eri pikkusega ajavahemike jooksul mitmesuguste tegurite tõttu.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "kliima - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 20. augustil 2026.
  2. ↑ C. W. Thornthwaite (1948). "An Approach Toward a Rational Classification of Climate" (PDF). Geographical Review. 38 (1): 55–94. DOI:10.2307/210739. ISSN 0016-7428. JSTOR 210739.

Välislingid