 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2006) |
Tunnetus ehk kognitsioon on tegelikkusest meelelise pildi loomine, st tunnetuse kaudu saab olend aru, mis teda ümbritseb, mis on selle ümbritseva tähendus olendi jaoks ja kas on võimalik ümbrust muuta olendi heaolu tõstmiseks. Olendi all tuleb mõista nii inimest kui ka teisi organisme.
Tunnetuse loomine toimub tunnetusprotsesside ehk psüühiliste tegevuse kaudu ehk psüühiliste funktsioonide abil. Tunnetutusprotsessideks peetakse:
Sõltuvalt sisust võib liigitada tunnetusprotsesse alljärgnevalt:
- Sensoorsed protsessid – nende abil registreeritakse esemete ja nähtuste üksikomadusi. Tulemuseks on aisting.
- Pertseptiivsed protsessid – tegelikkuse terviklik esitamine. Tulemus on taju.
- Mäluprotsessid – tunnetatust luuakse mälukujundid
- Intellektuaalsed protsessid – kajastatakse nähtuste olemust, nähtuste omavahelisi seoseid.
Kokkuvõtlikult eristatakse:
- Meelelist tunnetust – sisaldab nii aistingut kui ka taju.
- Loogilist tunnetust – loogiline tunnetus põhineb meelelise tunnetuse andmetel ja on vahendatud meelelise tunnetusega mälu- ja tähelepanuprotsesside kaasabil.