Kokkai

Kokkai vapp
Jaapani parlamendihoone Tōkyōs

Kokkai (jaapani keeles 国会) on Jaapani kahekojaline parlament, mis koosneb alam- ehk esindajatekojast (衆議院, Shūgii) ja ülem- ehk nõunikekojast (参議院, Sangiin).

Parlament loodi 1890. aastal Meiji põhiseaduse jõustumisega, praeguse kuju sai see pärast Teist maailmasõda vastu võetud uue põhiseadusega.

Mõlemad kojad valitakse otse paralleelvalimistega. Kokkais on kokku 713 saadikut, neist 248 ülemkojas ja 465 alamkojas. Mõlema koja istungid toimuvad parlamendihoones (国会議事堂, Kokkai-gijidō), mis asub Tōkyō Chiyoda eriringkonna Nagatachō osas. Üldiselt on Kokkais võimukam alamkoda.

Lisaks seadusandlikele ülesannetele kinnitab parlament ametisse ka Jaapani peaministri.

Ajalugu

Jaapani parlament, algse nimega Keiserlik Riigipäev (帝国議会, Teikoku-gikai), kogunes esimest korda 1890. aastal Meiji põhiseaduse jõustumise järel. Vastloodud parlament põhines paljuski eriti just Saksa Riigipäeval ja osalt Briti Westminsteri süsteemil, andres keisrile ka reaalset poliitilist jõudu, ehkki praktikas rakendati seda kauaaegsete riigimeeste (Genrō) suunamisel. Kui varem sai keiser seaduseid anda oma dekreetidega, siis nüüd pidi see saama heakskiidu ka riigipäeval. Samas säilis keisri õigus eelnõusid vetostada ning tal oli õigus nimetada nii peaminister kui tema valitsuskabinet. Riigipäevale anti omakorda õigus vetostada riigieelarvet, misjuhul kasutati järgneva aasta jaoks eelmist heakskiidetud eelarvet.[viide?]

Kui Riigipäeva alamkoja liikmed olid valitavad, siis ülemkoja (貴族院, Kizoku-in) saadikud nimetas keiser isiklikult kõrgete aadlike seast. Valimisõigus oli Jaapanis aga pikka aega piiratud. Üle 25-aastasted mehed said üleüldise valimisõiguse 1925. aastal ja naised said valimisõiguse maailmasõjajärgse põhiseadusega 1947. aastal.

Praeguse kuju sai parlament 1947. aastal vastu võetud uue põhiseadusega, näiteks võeti keisrilt ära peaministri määramise õigus.

Koosseis

Nõunikekoda

Nõunikekoja koosseis (veebruar 2026)
Valitsuspartei (101 kohta)
██ Liberaaldemokraatlik Partei (LDP): 101 kohta
Valitsuspartei toetajad (19)
██ Jaapani Innovatsioonipartei (JIP): 19 kohta
Opositsioon (121 kohta)
██ Jaapani Konstitutsiooniline Demokraatlik Partei (KDP) ja neid toetav üksikkandidaat: 40 kohta
██ Kokumin-minshutō (Demokraatlik Partei Rahvale; DPFP): 25 kohta
██ Kōmeitō: 21 kohta
██ Jaapani Kommunistlik Partei (JKP): 7 kohta
██ Reiwa Shinsengumi: 5 kohta
██ Jaapani Konservatiivne Partei (CPJ): 2 kohta
██ Okinawa no kaze (Okinawa Keeristuul) üksikkandidaatidena: 2 kohta
██ Team Mirai ja üksikkandidaat: 2 kohta
██ Üksikkandidaadid: 9 kohta

Sotsiaaldemokraatlik Partei (SDP)

Erapooletud (9)
██ Liberaaldemokraatlik Partei (LDP): 1 (spiiker)
██ Üksikkandidaadid: 4 kohta
Tühjad kohad (1)

Esindajatekoda

Esindajatekoja koosseis (veebruar 2026)
Valitsuspartei (315 kohta)
██ Liberaaldemokraatlik Partei (LDP) ja 3 üksikkandidaati: 315 kohta
Valitsuspartei toetajad (36)
██ Jaapani Innovatsioonipartei (JIP): 36 kohta
Opositsioon (108 kohta)
██ Chūdō Kaikaku Rengō (Tsentristlik Reformiliit; CRA): 49 kohta
██ Kokumin-minshutō (Demokraatlik Partei Rahvale; DPFP): 28 kohta
██ Sanseitō: 3 kohta
██ Team Mirai: 11 kohta
██ Jaapani Kommunistlik Partei: 4 kohta
██ Reiwa Shinsengumi: 1 koht
Erapooletud (9)
██ Liberaaldemokraatlik Partei (LDP): 1 (spiiker)
██ Üksikkandidaadid: 4 kohta

Viited

  1. ↑ Fraser, Andrew; Mason, R. H. P.; Mitchell, Philip (16. september 2005). Japan's Early Parliaments, 1890–1905: Structure, Issues and Trends. Routledge. Lk 8. ISBN 978-1-134-97030-8. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2023. Vaadatud 27. novembril 2019.
  2. ↑ Henkin, Louis and Albert J. Rosenthal Constitutionalism and Rights: the Influence of the United States Constitution Abroad. Page 424. Published 1990. Columbia University Press. ISBN 0-231-06570-1

Välislingid