Komapunnpea

 See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Komapunnpea (perekond)

Komapunnpea

Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Liblikalised Lepidoptera
Sugukond Punnpealased Hesperiidae
Perekond Komapunnpea Hesperia
Liik Komapunnpea
Binaarne nimetus
Hesperia comma
Linnaeus, 1758

Komapunnpea (Hesperia comma) on punnpealaste sugukonda kuuluv liblikas.

Nimetuse etümoloogia

Liblika eestikeelne nimetus on tõenäoliselt tuletatud liigi ladinakeelsest nimetusest comma, mis tähendab ladina keeles koma. Nimi viitab isase ees­tiiva ülaküljel paiknevale tumedale komakujulisele lõhnatriibule.

Välimus ja tunnused

Komapunnpea tiibade siruulatus on 25–34 mm. Tiibade ülakülg on kollakaspruun kuni oranžikaspruun. Isase ees­tiiva keskel paikneb tume lõhnatriip. Ees­tiiva välisosas leidub kollakaspruunil põhjal väikesi heledaid laike. Emase tiibade ülakülg on üldiselt tumedam ning sellel esinevad suuremad kollakad laigud. Tagatiiva ülaküljel leidub mõlemal sugupoolel kollakaid laike. Tiibade alakülg on rohekaskollane. Ees­tiiva alaküljel paikneb valkjaskollaseid laike ning tagatiiva alaküljel iseloomulikud heledad, tumedalt ääristatud laigud. Emased on tavaliselt isastest suuremad.

Väga sarnane on niidupunnpea, kelle isase ees­tiiva ülaküljel olev lõhnatriip ei ole hõbedaste laikudega katkendlik. Komapunnpea tagatiiva alakülje kollased laigud on tavaliselt selgemalt tumedalt ääristatud ning veidi heledamad kui tiiva põhitoon. Liigid erinevad ka tundlate tipu kuju poolest: komapunnpea tundla ots on konksjalt kõverdunud, niidupunnpea tundel aga pikem ja järsemalt kõverdunud. Niidupunnpea lennuaeg algab tavaliselt juba juunis, komapunnpea oma enamasti juuli keskpaigas. Samuti eelistab komapunnpea kuivemaid kasvukohti, samas kui niidupunnpead kohtab sagedamini niiskemates biotoopides.

Liigil on kirjeldatud ka f. catena, mille puhul on tagatiiva alakülje heledad laigud laiemalt mustaga ääristatud kui tüüpilistel isenditel.

Elupaik

Tegemist on kuivade avamaastikute liigiga. Eestis leidub teda nõmmedel, luidetel, liivastel rannikualadel, kuivadel niitudel, loopealsetel, kadastikes ning kuivadel nõlvadel. Liik eelistab liiva- või lubjarikka pinnasega kasvukohti.

Levila

Transholarktiline liik. Laialt levinud Euroopas Vahemere maadest Skandinaavia keskosa ja Lõuna-Soomeni. Eestis esineb liik üle maa, kuid enamasti hajusalt ning mitte eriti arvukalt. Lääne-Eestis on ta suhteliselt laialt levinud, mujal esineb lokaalsemate populatsioonidena.

Lennuaeg

Valmikud lendavad Eestis juuli keskpaigast augusti keskpaigani. Esimesi isendeid võib kohata juba juuli alguses ning lennuperiood kestab tavaliselt umbes kuu aega. Liigil areneb üks põlvkond aastas.

Rööviku areng

Röövikud toituvad mitmesugustel kõrrelistel, sealhulgas lamba-aruheinal. Liik on polüfaagne ning kasutab toidutaimedena mitut kõrreliste liiki. Talvitub röövikuna. Nukud on köidisnukud ning paiknevad maapinna lähedal taimede vahel.

Viited

  1. 1 2 3 4 5 6 Õunap, Erki; Tartes, Urmas. Eesti päevaliblikad. Lk 114–115.
  2. 1 2 Viidalepp, J.; Möls, T. Eesti suurliblikate määraja. 1. Lk 96.
  3. 1 2 3 Viidalepp, J.; Remm, H. Eesti liblikate määraja. Lk 228–229.

Välislingid